Eesti Vabariigile tagastati orden

29. oktoober 2003


Dr Aarand Roos, kes oli Eesti Vabariigi konsul Ühendriikides aastail 1982-1995 ja kellele president Lennart Meri 1998. a omistas Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise eest Riigivapi IV klassi ordeni, loobus nüüd ordenist ja tagastas selle Teenetemärkide Komiteele. Selle sammuga avaldas Aarand Roos tema enda sõnul protesti valitsusringkondade kümme aastat kestnud Eesti Vabariigi Põhiseaduse vastasele poliitikale riigi lammutamiseks ja Euroopa Liidule allutamiseks. Rahva arvamust küsiti alles k.a septembri rahvahääletusel, kus pealegi oli veesegamiseks esitatud kaks küsimust, millele tuli anda ühine vastus. Tagatipuks sõimas endine president Lennart Meri ei-hääletanuid ehk sisuliselt kolmandikku eesti rahvast lolliks. Roosi sõnul loeb ta nüüd oma elutööd äranullituks.
Ordeni vastu võtmisest on mõnedki keeldunud ja mõned on ordeni vastu võtnud kellegi teise kui presidendi käest. Nii näiteks keeldus 1996. aastal Kotkaristi ordenit president Lennart Merilt vastu võtmast kindral Aleksander Einseln. Ta teatas, et ei võta midagi vastu isikult, kellel lasub kahtlus koostöös KGB-ga ning kes on rahva tahte vastaselt sõlminud alandavad ja meie põhiseadusega vastuolus olevad juulilepped.
Kuid see on esmakordne juhtum, kus keegi on riikliku teenetemärgi vastu võtnud, ent hiljem selle jällegi tagastanud.
Allpool avaldab Kesknädal dr Aarand Roosi kirja president Arnold Rüütlile täies pikkuses.

Austatud härra President.

See vabariik, mille järjepidevust mul oli au ning eesõigus hoida Eesti Vabariigi konsulina Ühendriikides 01.08.1982-31.12.1995, ja mille eest Eesti Vabariigi President omistas mulle oma otsusega 9. veebruaril 1998. a Riigivapi IV klassi ordeni, lakkab sellisena olemast. Juba 1993. a sügisel "tõstatus" küsimus Eesti allutamiseks Euroopa Liidule ja 24.11.1995 esitas toonane peaminister Brüsselile avalduse Eesti Vabariigi vastuvõtmiseks Euroopa Liidu liikmena. Seda kõike rahvalt kui riigi kõrgeimalt võimult nõu või luba küsimata.
Nagu me teame, on vabariigi suveräänsuse ja iseseisvuse täielik või osaline loovutamine põhiseaduse vastane tegevus. Nii ütleb põhiseaduse § 1. Põhiseaduse kaitsmine ei ole ainult presidendi ja teiste riigivõimu esindajate pühaks kohuseks, vaid kohus lasub ka igal üksikul kodanikul. Seda ütleb põhiseaduse § 54, mis annab ka kodanikule õiguse osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Vägivaldseks tuleb pidada tegevust, mis on suunatud subjekti vastu temalt nõusolekut küsimata.
Presidendi, valitsuse ja Riigikogu ilma rahvamandaadita eeltööd Eesti Vabariigi allutamiseks Euroopa Liidule kestsid täpselt kümme aastat ja selleks kulutati tohutuid summasid riigi ehk maksumaksjate raha. Selle õigustamiseks korraldati tagantjärele valitsusaparaadi massiivse agit-propi finaalina rahvahääletus 14.09.2003. Seal tuli hääletussedelil sihilikus veesegamises anda kahele küsimusele ühine vastus.
Tagatipuks sõimas endine president, teie eelkäija, ei-hääletanuid ehk kolmandikku eesti hääletajatest, siis sisuliselt kolmandikku eesti rahvast, lolliks.
Rahvahääletuse tulemusena on hakatud lammutama seda Eesti Vabariiki, mille järjepidevust ma võisin diplomaadina hoida kolmteist ja pool aastat, saades selle eest vastava ordeni, ehkki oma tööd lõpetanult mitte üheskoos legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoniga, vaid aastaid hiljem n-ö moka otsast.
Eesti astumisega Euroopa Liitu, nii nagu meie võimuorganid seda mängu mängisid, loen ma oma elutöö äranullituks. Ei ole enam minu töö tulemust ega põhjust seda ordeniga hinnata. Järelikult ma tagastan Teile, austatud härra President, oma Riigivapi IV klassi ordeni koos tunnistusega.

Tänan tähelepanu eest.
Aarand Roos

Tallinn, 14. september 2003
(orden tagastatud 22. oktoobril 2003)

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)