Jekaterina Fedkina tõi Euroopast särava tulemuse

Kesknädal küsitles värsket pronksivõitjat Jekaterina Fedkinat.

Kas Eesti koondise niivõrd suur edu tuli üllatusena? Mis tõi edu?

Viimaste aastate jooksul on Eesti Taekwondo Liit esindanud Eestit mastaapsetel võistlustel (EM ja MM) alati edukalt. Vaatamata sellele, et see spordiala ei oma mingit erilist finantseeringut, mis võimaldaks esindada riiki rahvusvahelistel tiitlivõistlustel suurema delegatsiooniga, on meie sportlased alati koostöös alaliiduga leidnud võimalusi sõita võistlustele näitamaks enda taset aastate jooksul läbitud treeningute tulemusena.

Viimastel aastatel on meie sportlased toonud koju esimesi, teisi ja kolmandaid kohti erinevates taekwondo distsipliinides, milleks on spetsiaalne hüppetehnika, jõuline purustamine ja sparring (kahevõitlus). Ka sel korral olid meie eesmärgiks head tulemused, sest aasta jooksul sai tehtud korralikult trenni ning väljavalituks osutusid tugevaimad ja sihikindlaimad sportlased. Seetõttu polnudki edu väga suur üllatus, vaid premeering tehtud töö eest.

Mida tundsid sinimustvalgega poodiumil seistes?

Tagasihoidlik kolmas koht on minu esimene medal nii suurtelt võistlustelt. Olin õnnelik ja tänulik neile, kes panustasid oma aega minu treenimiseks ja ettevalmistamiseks. Samuti olen tänulik neile, kes toetasid mind võistluste eelsel perioodil, kui enamiku ajast veetsin sporti tehes ja seega pöörasin tavalisest vähem aega muudele tegemistele.

Kui kaua sa seda spordiala harrastad? Miks asusid tegelema niivõrd maskuliinse alaga? Kas tegid valiku ka mõne muu spordiala, näiteks iluuisutamise vahel?

Enne seda, kui mu elu viis mind kokku võitlusspordi-alaga taekwondo, katsetasin ennast üsna erinevates sfäärides. Kooliajal proovisin end kunstis, laulus, tantsus, kuid võitlussport oli kõige lähedasem. See sai alguse keskkoolist, kui kehalise kasvatuse kõrval viidi õppekavva enesekaitsetunnid. Enesekaitseõpetajaks oli taekwondo-treener, kes suutis äratada huvi võitlusspordi vastu. Pärast kooli lõpetamist jätkasin selle alaga, mis sai osaks minu elust.

Kui suur on Mihhail Kõlvarti roll selles, et Eesti taekwondol on hakanud nii hästi minema? Millised on tema tugevused treeneri ja spordijuhina?

Mihhail Kõlvarti juures olen treeninud tervelt 9 aastat. Vaatamata lisandunud kohustustele poliitilisel maastikul, on tema organisatsioon nende aastate jooksul tublisti arenenud – ta jätkab tööd Eesti Taekwondo Liidu presidendi ja treenerina ka nüüd, kui on Tallinna abilinnapea sellistes olulistes valdkondades kui kultuur, haridus ja sport.

Kõlvarti käe all on viimaste aastate jooksul välja kasvanud palju uusi EM- ja MM-võistluste medaliste. Tema tugevusteks pean ennekõike pühendumist enda töösse ja oskust hinnata seda, mida ta on aastate jooksul koostöös teiste treeneritega teinud.

Kuidas hakkavad välja nägema ettevalmistused 2018 Tallinna EM-iks? Kui palju medaleid prognoosite võita?

Eesti Taekwondo Liit on varasematel aastatel korraldanud juba mitmeid mastaapseid võistlusi (võitluskunstide maailmamängud; EM). Korraldusliku poole osas on meie liidul olemas kogemused ja meeskond. Usun, et ka siis, kui algavad ettevalmistused, on kõik läbi mõeldud ja Tallinn võtab kõiki külalislahkelt vastu. Medalite kohta on prognoose raske teha, küll aga on üks eesmärk – treenida ja võistelda heade tulemuste nimel.

Palun tutvusta ennast, Katja. Kas oled pärit pealinnast või mujalt? Millistes koolides oled käinud?

Olen rahvuselt ukrainlane ja sündisin Tallinnas. Õppisin 9. klassini Tallinna Kunstigümnaasiumis, kust suundusin õppima Tallinna Saksa Gümnaasiumisse. Kõrghariduse omandamiseks valisin Tallinna Ülikooli Sotsiaalteaduste Instituudi ja riigiteaduste eriala.

Inimeste juures pean oluliseks võetud ülesannete eest lõpuni vastutamist. Hindan inimestes siirust. Ei salli silmakirjalikkust, sest varem või hiljem tuleb kõik alati päevavalgele.

Mõned küsimused ka muudel teemadel. Edgar Savisaar kutsus sind mõned aastad tagasi tööle linnapea abina. Saatuse tahtel tabas linnapead raske haigus ja mõni aeg hiljem Savisaar kõrvaldati ametist jõuorganite poolt. Siiani avalikkus ei tea, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Milliste tunnetega oled toimuvat kõrvalt vaadanud? On see ühes õigusriigis normaalne?

Kindlasti ei saa seda nimetada normaalseks. Küll aga esineb poliitilisel maastikul omi mänge ja alati ei mängita neid reeglite kohaselt. Edgar Savisaar on väga tugev persoon ja hea poliitik; ka varem on teda püütud rünnata võimu saamise eesmärgil. Arvan, et kõik läheb hästi, nii nagu peab minema. Selle kohta on ka tsitaat: "Не тот велик, кто никогда не падал, а тот велик – ктопадал и вставал." Eesti keeles vastab sellele "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks!"

Miks oled end sidunud just Keskerakonnaga? Pekstakse ju seda erakonda Eesti peavoolumeedias juba pikki aastaid ja Keskerakond pole valitsusparteide jaoks „salongikõlbulik“.

Kõik sai alguse Keskerakonna noortekogust, millega liitusin 2006. aastal. Jagan Eesti Keskerakonna vaateid ja tõekspidamisi.

Millised meeleolud valitsevad noorte venekeelsete eestimaalaste seas? Kas mõeldakse pigem välismaale tööleminekule või soovitakse oma pere- ja tööelu siduda Eestiga?

Kõikide eest ma rääkida ei saa. Küll aga on paljud neist noortest, kes kuuluvad minu tutvusringkonda, otsustanud jääda kodumaale. Pärast koolilõpetamist jätkas osa neist õppimist mõnes välismaa ülikoolis, aga nende tee on pärast kõrghariduse omandamist toonud tagasi koju. On muidugi ka erandeid, aga vähe.

Küsis INDREK VEISERIK

Jaga |