Eesti ajakirjandus endiselt põhjas

TOOMAS ALATALU,      16. juuli 2003



Suvi toob alati kaasa positiivsed emotsioonid ja nende üheks väljahõikamise areeniks on tavaliselt ajakirjandus. Samas pole eesti ajakirjandusel kilkamiseks põhjust, sest juba kolmandat suve järjest ollakse põhjas - küsitluse andmed näitavad, et meie ajakirjandust usaldab vaid 42% elanikest. (Tegemist on traditsioonilise, neli korda aastas toimuva küsitlusega riiklike institutsioonide usaldatavusest.) Ainsa ajalehena söandas iseenda kohta käiva arvu ära tuua Eesti Päevaleht (02.07), ent ka seal ei ilmunud küsitluse teise poole tulemus - ajakirjanduse umbusaldajate arv, mis sedapuhku on kerkinud rekordilise 55%-ni. Juuni 2001 küsitlusest saadik on ajakirjanduse umbusaldajate arv ületanud usaldajate arvu, ent see jäi ikkagi alla-poolte-lugejate tasemele (tänu sellele, et umbes 15% küsitletuist siiani lihtsalt loobus seisukohavõtust). Nüüd siis tuleb tunnistada, et ajakirjandust umbusaldavad rohkem kui pooled küsitletuist.
Allakirjutanu jätab selgitused teiste teha, mööndes vaid seda, et pärast 1999.-2001. a poliittsensuuri ja Keskerakonna hävitamiskatseid tegi õukonnaajakirjanduse tiitli saanud seltskond ränki ponnistusi, pääsemaks punase laterna seisust. Presidendivalimiste ja eriti uue võimukoalitsiooni sünni järel pääses meedias sõna võtma taas osa neist, keda eelmisel perioodil lihtsalt ignoreeriti, laienes kritiseeritavate isikute ja asutuste ring ning pehmenes toon isehakanud väljavalituist teist arvamust omavate isikute suhtes.
Täna tuleb tõdeda, et inimesed nagu poleks tehtud pööret märganud. Mõistagi on see pettumus ajakirjanduse suunajatele. Samas pole garantiid, et võetakse õige kurss usaldatavuse tagasisaamisele. Pole ju raske märgata, et mõni ajalehetegija ei pane rahva arvamust tänagi miskiks.
Pigem vastupidi - just need ajalehed, mis mitte ainult ei vaiki maha omaenda madala usaldatavuse, vaid jätavad lugejad teavitamata ka vabariigi presidendi erakordselt kõrgest usaldatavusest (sedapuhku 86%), võtavad jalamaid käsile uue klaperjahi Arnold Rüütli ja tema kaastöötajate vastu. Apelleerides seejuures igas teises lauses "üldsuse arvamusega", mis sisuliselt pole muu kui katse teha olematuks 86%-st usaldust presidendile. Mis teha, kui sulge suunab jõuetu viha - teatud kambad ei suuda siiani leppida teadmisega, et presidendivalimiskampaanias ei aidanud neid arvamusliidrid ega eksperdid ega päevast päeva lugejatele tehtud ajuloputus, rääkimata Savisaare ja Keskerakonna püsimisest elu ja tervise juures. Tänane seis on aga eriti pentsik, sest rahva väljaselgitatud arvamuse eiramine ja selle sihilik varjamine on ju otseses vastuolus rahvale esitatava üleskutsega osaleda referendumil!?
Aastal 2000, kui ajakirjanduse usaldatavus langes alla 50%, ruttas oma endistele üliõpilastele appi nende kolmikliitu kuuluv ajakirjandusprofessor, kelle väitel olla samas seisus kõigi üleminekumaade ajakirjandus. Mõistagi sai seda väidet ümber lükata vaid Kesknädalas (vt minu pikem analüüs eesti ajakirjandusest augustis-oktoobris 2001), ent on ju alati võimalus öelda, et kõik sõltub sellest, kes milliseid andmeid kasutab. Õnneks on Balti riikide küsitlusfirmad omavahel tihedas kontaktis ja ilmselt pole põhjust kahelda BNSi 10. juuni 2003 sõnumis, mis tõi ära Leedu samasuguse küsitluse tulemused. Ilmnes, et sealset ajakirjandust usaldab 71% ja ei usalda 25% küsitletuist. Leedu presidendi usaldus on aga 52%. Kuna just nende andmete ilmumise järel oli mul kokkusaamine Läti kolleegidega, siis viimaste kinnitusel on Läti ajakirjanduse usaldatavus 55-60% piirides.
Jääb lisada, et eesti ajakirjandus häirib juba mitu aastat siin töötavaid välisriikide esindajaid, sest tihti on käärid tegelikkuse ja väidetava / kirjeldatava vahel suured. Nii on raske ette näha kas või valimiste tulemusi, muudest arengutest rääkimata. Just siit ka välisriikide esindajate närvilisus seoses referendumi võimaliku tulemusega, sest - keda või mida uskuda!? Raske on olukorrast pilti saada Eesti enda kodanikel, kelle eest teatud informatsiooni lihtsalt varjatakse (olen neist asjust aeg-ajalt rääkinud Riigikogu kõnepuldist). Ehk üritaks koos asjade seisu muuta - kuna järjekordne küsitlus Eesti institutsioonide (president, Riigikogu, valitsus … ajakirjandus) usaldatavuse/mitteusaldatavuse kohta tehakse septembris, võiksid Kesknädala lugejad siis päevalehtede lugejatelt pärida, kas vastava küsitluse tulemused on avaldatud ja soovitada käia peale toimetustele, et seda tehtaks. Tasuks küsida sedagi, miks pole aastaid avaldatud mõne tuntud ajakirjaniku (Raivo Palmaru jt) artikleid - tsensuur tuleks ikkagi jätta siiapoole Euroopa Liidu lävepakku.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)