Elu pärast Osama bin Ladenit

Seda tapmist puudutavas kõnes hoiatas USA president Barack Obama ühtlasi võimalike uute rünnakute eest. „Osama bin Ladeni surm tähistab meie rahva seni suurimat saavutust püüdlustes alistada Al-Qaeda. Ometi ei tähenda bin Ladeni surm meie pingutuste lõppu. Pole kahtlust, et Al-Qaeda püüab jätkata rünnakute korraldamist meie vastu," teatas Obama. Dyeri arvates polnud see Obama arvamus siiski päris õige.

Revolutsionääride klassikalised sammud

„Pole kahtlust, et araabia maadest lähtuvad USA-vastased rünnakud jätkuvad Al-Qaeda nimel, kuid algne terroriorganisatsioon, mille Osama bin Laden rajas, on tegelikult juba aastaid hinge vaakunud. Väljaspool araabia riike pole suuremat terrorirünnakut toimunud ligi viis aastat ja bin Ladeni surm seda olukorda vaevalt muudab. Kogu Osama bin Ladeni ettevõtmine polnud tegelikult see, millisena ta välja paistis," väidab Dyer.

Osama bin Laden oli revolutsiooniliste vaadetega juba enne, kui tast sai terrorist. Tema eesmärgiks oli kukutada araabia riikide valitsused ja asendada need režiimiga, mis kehtestanuks äärmuslikema, salafistliku islamidoktriini. [Salafism - usuliikumine, mille eesmärgiks „naasmine esiisade juurde"; al-Salaf - esivanem, tavaliselt tähistab vooruslikku juhtfiguuri islami varasest ajaloost. - Toim.]

End usu-uutjaks pidanud Osama bin Laden uskus, et pärast seda, kui kõik moslemid on salafistliku doktriini omaks võtnud, teenivad nad ära Jumala heakskiidu, olles edukad välisjõudude vastu. Ta uskus, et seejärel kaob ära  vaesus ja lõppevad alandused ning uskmatute ehk sionistide ja ristisõdijate allianss saab purustatud. Dyeri sõnul oli tegu äärmiselt maagilise ja fantaasiarikka mõtlemisega, kuid ometi oli Osama bin Ladeni strateegiline mõtlemine märksa ratsionaalsem.

Osama bin Laden nägi edu panti edukate revolutsioonide korraldamises, mis toonuks võimule salafistlikud režiimid. Kuid selleks, et need revolutsioonid õnnestuks, tuli võita araabiamaade rahvaste poolehoid. Paraku aktsepteeris salafistlikke ideid üksnes väga väike hulk moslemeid. Seega oli Osama bin Ladenil koos oma kaaslastega tarvis leida mooduseid, kuidas araabia maailmas hakata masse enda poole võitma. Sestpeale hakkaski ta kasutama terrorismi.

Dyeri sõnul on terrorism olnud revolutsionääride klassikaliseks võtteks, kuidas rahva poolehoidu enda poole võita. Terrori kaudu soovitakse vaenlase valitsus, kas kohalik või välismaine, panna tegutsema irratsionaalselt ja ebaadekvaatselt, et rahvas, sellest eemale tõukudes, suunduks revolutsionääride relvade alla, märgib Dyer. Seejärel, kui rahva toetus saavutatud, kukutatakse valitsus ja võetakse võim.

USA eelmise presidendi George W. Bushi administratsioon langeski terroristide strateegia ohvriks, selgelt üle reageerides 11. septembri terrorirünnakule. Pärast kaksiktornide kokkuvarisemist USA okupeeris kaht moslemi riiki, Afganistani ja Iraaki, eesmärgiks kõrvaldada terrorism. See oligi just see, mida Osama bin Laden koos oma võitluskaaslastega soovis saavutada, leiab Dyer.

Kas terroristid plaanivad uut rünnakut?

Peaaegu kümme aastat pärast katastroofi New Yorgis on selge, et Osama bin Ladeni strateegia kukkus läbi, kuigi USA esialgu langes ülesseatud lõksu, märgib Dyer. „Moslemid kõikjal araabia maailmas tundsid õõvastust afgaanide ja iraaklaste kannatuste pärast ning paljud mõistsid hukka USA aktsioonid neis riikides, kuid sellest hoolimata moslemid ei pöördunud salafistide poole," kirjutab ajakirjanik.

Kui ligi viis kuud tagasi araabia maailmas viimaks algasid rahvaülestõusud, siis Dyeri väitel oli tegemist vägivallatute aktsioonidega, mis taotlesid ilmalike lääneriikidega sarnanevat demokraatiat. Salafistid seevastu on Dyeri hinnangul sisuliselt muutunud tähtsusetuks.

„Mida saavad teha salafistid, et oma projekti taas õigele rajale suunata?" küsib Dyer. Tema sõnul on ainus vastus see, et USA-d tuleb üritada veelgi enam kiskuda moslemite-vastasesse vägivalda - Ameerika asuks kätte maksma, kui terroristid panevad taas toime uusi metsikusi ameeriklaste vastu.

Ligi 10 aasta jooksul pole Al-Qaeda toime pannud olulisi USA-vastaseid rünnakuid, sest viimane käituski nii nagu Al-Qaeda soovis, väidab ajakirjanik. „Kuid salafistide tõsise rünnaku oht on märgatavalt suurenenud pärast USA vägede tagasitõmbumist Iraagist, ja president Obama soov lahkuda Afganistani missioonilt tõstab rünnakuohtu veelgi," märgib Dyer. Kuigi Osama bin Ladeni strateegia pole salafistidele edu toonud, puuduvad neil Dyeri sõnul alternatiivid.

Osama bin Ladeni surm annab terroristidele seega õigustuse taas USA-d rünnata, kuigi see surm poleks rünnaku otsene põhjus, märgib Dyer. See rünnak tema sõnul ilmselt ka ei õnnestuks.

"Bin Ladeni lootused surid enne kui ta ise," leiab Dyer lõpetuseks.

Gwynne Dyerit tõlkinud-refereerinud INDREK VEISERIK

[fotoallkiri] SÕDIS USA POOLEL: 1979. aastal  viis NSVL oma väed Afganistani. Samal ajal toetas USA sadade miljonite dollaritega mudžahideeni ülestõusnuid, kes võitlesid NSV Liidu ja Afganistani marksistide vastu. Koos mudžahideenidega võitlesid  USA poolel moslemitest vabatahtlikud, teiste seas ka .Al-Qaeda hilisem juht  Osama bin Laden.

Jaga |