Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Aktuaalne intervjuu Edgar Savisaarega

Heimar Lenk,      09. oktoober 2002


Kohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud vähem kui kaks nädalat. Valimiste aeg on kokkuvõtete tegemise aeg. Küll lühikesest valitsemisajast, ainult 9-10 kuust, aga ikkagi. Mis on see kõige tähtsam, millega ise rahul olete?

Töörahu ja asjalik tööõhkkond praeguses koalitsioonis. Mäletate, milline mürgel käis eelmised kaks aastat, kui seitse päkapikku omavahel kiskusid. Kuidas linnavolikogus kuidagi otsuseid ei suudetud vastu võtta, sest volinike hääled olid ristakuti. Lisaks veel Isamaaliidu ja Reformierakonna seesmised vastuolud, mis pidevalt tunda andsid ja aeg-ajalt ka ajakirjandusse jõudsid. Nüüd on osa päkapikkudest areenilt kadunud, teistest aga saanud ahjualused, kes küll püüavad kurja teha, aga suhteliselt väikese kasuteguriga.
Väikestel parteidel ei ole mingit mandaati, nad ei esinda õieti kedagi peale iseenda ja seetõttu realiseerivad ka ainult iseenda huvisid. Ma usun, et 20. oktoobri linnavolikogu valimistel mõõdavad valijad mitu korda oma otsust üle, et nende hääl prügikasti ei läheks.
Võtmesõna on koostöö. Meil oli valida - kas koos reformierakondlastega tööd teha või koalitsioonis vastakuti tüli norida. Mina püüdsin käituda nagu kass Peemot Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita", kinnitades kõigile, et "ma ei hulla, ei nori tüli, parandan priimust". Kusjuures priimus oli eelmise koalitsiooni ajast üsna räpaseks muutunud ja teda annab veel kaua aega puhtaks nühkida.
Koostöö esimesed resultaadid on aga kõigile linnaelanikele näha - iga päev lõikame Maret Maripuuga inimeste rõõmuks linte läbi. Olgu see siis tee-ehituse objektidel, munitsipaalmajade avamisel või mujal.

Turu-uuringute aktsiaseltsi äsjane küsitlus näitas Keskerakonna toetuseks Tallinnas 32 protsenti vastanutest. Nii kõrget toetust ei tea varasemast perioodist Keskerakonnal ega ühelgi teisel parteil. Ka Edgar Savisaare enda toetus näib tipus olevat. Kas on veel kusagile edasi tõusta?
Muidugi on. Vaadake, millistesse kõrgustesse pürgib minu hea kolleeg Andrus Ansip Tartus. Aga kadestajaid on nii temal kui ka minul. Küll püütakse küsitlustulemustega manipuleerida, küll metoodikaid omavahel vastandada. Lausa silmatorkavalt erinevad teiste avaliku arvamuse uuringute firmadega võrreldes EMOR-i küsitlustulemused, milliseid publitseerib Postimees.
Mulle meenub, kuidas 1996. aasta kohalike valimiste päeval ETV ja Eesti Raadio avaldasid järjest küsitlustulemusi, mis Keskerakonnale Tallinnas üsna hävitavad tundusid. Nähtavasti loodeti nõnda mõjutada kõhklevaid valijaid, et nad meie poolt ei hääletaks. Kui aga järgmisel hommikul ärkasime, siis selgus, et olime pealinnas kõigist parteidest siiski kõige rohkem hääli saanud. Valijad olid targemad kui neist arvati. Ka praegu on Keskerakond Eesti kodanike seas konkurentsitult populaarseim.

Kuidas kommenteerid Reformierakonna esimehe Siim Kallase äsjast intervjuud SL Õhtulehele, kus ta vihjab sellele, et linna rahasid kasutatavat valimispropagandaks?
Väga lihtne oleks mul Kallasele vastata, et tema peab muidugi rahaasju minust paremini teadma - on tal ju pidevalt nendega probleeme olnud. Aga see poleks hea vastus. Tegelikult ma ei tea, millele Siim Kallas viitab. Kui ta peab silmas meediaosakonna eelarve suurendamist ja sellega seoses tallinlaste
registrisse kandmise kampaaniat, siis see on tänaseks sisse toonud märksa rohkem, kui tema peale kulutati. Pealegi peaks Kallas siis ka seda tunnistama, et meediaosakonna eelarve kasvas kõige kiiremini Kolmikliidu valitsusajal pealinnas ning sellesse liitu kuulus ka Reformierakond. Kohe võimuletuleku järgselt suurendati linna meedia-eelarvet ühelt neljale miljonile ning siis ei nurisenud Reformierakonna esimees sugugi mitte.
Kui Kallasele valmistab aga muret linnapea kiri esmavalijatele, siis pean talle meenutama, et omal ajal olid juhtivate riigitegelaste üleskutsed tulla valimistele küllaltki levinud. Olen ka 90-ndate algul selliste üleskutsetega esinenud ning sellest oli kasu. Miks ei peaks linnapea nüüd sama tegema? Ma ei kutsu ju üles Keskerakonna poolt hääletama. Ma kutsun valimistele, et igaüks saaks teha oma valiku. Naiivne on pakkuda, et ehk peaksid kõik parteide esimehed sellisele pöördumisele alla kirjutama. Kas tõesti arvatakse, et kui ka seitse päkapikku sellele kirjale alla kirjutavad, siis tuleb valijaid rohkem!
Ma võtan seda Kallase kriitikat tõsiselt, aga ei tähtsusta ka üle. Kallas on varemgi liiga kergel käel asju paika pannud.

Kui jutt juba Kallase peale läks, siis kuidas suhtuda tema strateegilisse algatusse minna üle presidentaalsele vabariigile?
Kindlasti lugupidamisega. Ma arendaksin seda mõtet veelgi edasi. Loogiliseks jätkuks sellele oleks parlamendi lahutamine valitsusest. President oleks rahva poolt otse valitav ja paneks kokku ka administratsiooni, s.o valitsuse, mida ta juhib. Parlament annaks välja seadusi, aga ta ei sekkuks kuidagi valitsuse moodustamisse ega omaks ka õigust ministreid ametist lahti lasta. See oleks presidendi funktsioon.
Raske öelda, kuivõrd presidentaalse vabariigi ideed toetatakse. Usun, et rahva seas rohkem kui poliitikute hulgas. Siiski olen tähele pannud, et enamik poliitikuid on Kallase ettepanekut kuulates vaikinud. Ju nad siis toetavad seda samuti.

Kas Keskerakonna uued koalitsioonipartnerid kohalikes omavalitsustes on juba paigas?
Keskerakond on tõenäoliselt ainus erakond Eestimaal, kes mitte kunagi ega kellegagi pole koostööd välistanud. Välja arvatud Interliikumise ja selle satelliitidega 90-ndate aastate algul. Me pole kunagi arvanud, et oleme kõige targemad ja saame üksi hakkama. A priori kellegagi koostööd vältida ei ole lihtsalt mõistlik.
Küll aga on Keskerakond seisukohal, et koostöö on edukas siis, kui üksteist käsitletakse võrdsete partneritena. Sõltumata sellest, kes sai natuke rohkem või vähem hääli.
Koostöö tähendab meile ühist tegutsemist inimeste parema elujärje nimel, mitte aga selleks, et tagada linnaametnike mõnusam äraolemine.
Valikuid selliseks koostööks on palju. Kindlasti ei aja me sarnast joont nüüd juba ajalukku läinud Kolmikliiduga, kus kõikides omavalitsustes nõuti Toompeaga sama koalitsiooni. Meie uks on kõikidele lahti, me ei välista koostööd mitte kellegagi.

Intervjueeris

Viimati muudetud: 09.10.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail