Tarbija: Kuidas saavutada korteriühistu liikmete koostöö

Aado Luik,      20. detsember 2006


Eestis on palju korteriühistuid, kus korteriomanike ühine kaasomand on väga heas tehnilises korras ja osalusdemokraatia põhimõtete rakendamisel on jõutud optimaalsete sotsiaalsuheteni. Sellisel juhul tuleb tänada tublisid eestvedajaid, kes on püstitanud kindlad eesmärgid ja leidnud vajalikud vahendid nende saavutamiseks.
Kuidas luua soodsad tingimused neile, kes tahavad, kuid ei oska kaasa lüüa korteriomandi korrashoius?

Kas koolitus olgu totaalne või vajadusekohane?

Kui võtta aluseks, et enamikus korteriühistutes kuulub juhtorganitesse alla 10% liikmetest, saab järeldada, et arvestades vanemaealiste korteriomanike osakaalu, võib juhatuses tegutsemise järjekord kätte jõuda alles kümnekonna aasta pärast. Selle ajaga on seadusandlus täienenud, majandamistingimused avardunud, tehnoloogiad muutunud. Sellest võib järeldada, et mingit totaalset juhtimisväljaõpet küll vaja pole, kuid uute juhatuseliikme kandidaatide väljaõpetamisega peab küll tegelema.

Kas leidub häid õppematerjale?

Siinkirjutajagi on neid otsinud, et nõustamistegevuses vahel soovitada, kuid pole leidnud.
Hiljuti ilmus "Käsiraamat omanikule", väliskaanel Eesti Korteriühistute Liidu logo. Kui aga vaadata kaante vahele, siis korteriomanikule õppimisväärset sealt küll ei leia. See-eest on aga väga põhjalikult ette valmistatud igasuguseid vorme, kuidas kinnisvarafirmade poole pöörduda ja võim ühises elamus käest anda.
Lähtudes meie nõuandlasse tulnud pöördumiste sisust ja Eesti Korteriühistute Liidu piisavalt pikaajalisest nõustamistegevusest, peab tunnistama, et ikka pole piisavalt head õppematerjali, mis aitaks inimesi korteriühistute asjadega vajadusel iseseisvalt kurssi viia.

Teadmised tagavad võimu

Teadmisteta jääd targematele jalgu. Kui ikka korteriühistu asjaajamisest midagi ei taipa, ära üldkoosolekule tükigi. Jah, niisama lihtsalt teadmatus ja oskamatus meilt võimu ära võtavadki.
Igasugune teadmatus sünnitab paratamatult ka äärmuslikkust, mis halvendab majanaabrite suhtlust ja tekitab ühistus asjatut võimuvõitlust ning võib juhtohjad anda nende kätte, kelle käes nad olla ei tohiks.

Missugustes valdkondades tuleb ette kõige enam arusaamatusi?

Võlad

Kuigi võlgadeta on rahulikum elada, tükivad need ikkagi tekkima. Tüüpiline juhtumijada võib kujuneda järgmiseks: ei suutnud ühel kuul maksta, järgmisel kuul tuli maksta topelt ja nüüd veel viivis ka. Maksin osaliselt ära, kuid nemad kustutasid viivise ära täielikult ja vajalikust maksest ainult osa. Kuidas on õige?
Kui korteriühistu seadusse ilmus piirang – juhatus võib nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% – kadusid kaebused viiviseprotsendiga liberaalitsemisest kohe ära.
Tüüpiline on ka liialt suure summa kirjutamine mõnele arvereale, mistõttu keeldutakse maksmast ja tehakse järelepärimisi.

Erisoovid

Kas eriarvamused peavad takistama enamuse tehtud otsuste rakendamist?
Vähe on eestikeelses erialakirjanduses arusaadavaid eeskujusid, mis teha, kui vaatamata üldkoosoleku otsusele ikkagi keegi jääb eriarvamusele ja näiteks ei luba fonolukku oma ukseni ühendada ja keeldub selle eest maksmast. Põhjendus: tema tuttavatel on mobiilid ja seepärast temal pole fonolukku vaja.
Mõni tahaks välistrepile käsipuud, aga teised ei arvesta naabrite sellise sooviga.

Keeleprobleemid

Kas korteriühistud on Eestis ainus koht, kus keeleprobleeme ei esine?
Mõni ei kirjuta juhatuse koosoleku protokollile alla, sest ta ei saa aru, mida sinna eesti keeles on kirjutatud.
Näiteks inglasele, kes ostis endale Eestis korteri, ei tõlgita asjaajamist inglise keelde. Omanik esitab koosolekul küsimuse, aga talle ei vastata, sest teised ei saa inglise keelest aru.
Kas juhatus peab eesti keeles rääkima? Kui tahate eesti keeles rääkida, siis minge Saaremaale!
Viimase pöördumise puhul tahaks küll esitada väikese kommentaari.
See, et laps hakkab rääkima oma emakeeles, on ääretut rõõmuvalmistav. Kuid looduse poolt on nõnda seatud, et pead kohanema keskkonnaga, kuhu satud. Kui keegi vene keeles soovitab Eestimaal eestlasele minna eesti keelt rääkima Saaremaale, siis võiks temale soovitada minna Tomski koduloomuuseumisse. Seal võib ta seista Siberi kaardi ees ja vaadata piirjooni, mis näitavad, kuidas aastakümnete jooksul vene kasakad tõrjusid päriselanikke üha kaugemale Põhja.

Rahulolematus teiste ühistuliikmetega

Igas korralikus peres juhtub apsakaid, kuid probleem tekib alles siis, kui neile lahendusi ei leita.
?lemine naaber uputas meie korterit, kuid sisse ta kedagi ei lase: temal avariid ei olevat. ?isel ajal tehakse mürarikast tööd ja naabrid ei saa rahulikult magada. Omavoliline remont ja ehituspraht tekitavad ebamugavusi teistele.
Et sedalaadi probleemid vinduma ei jääks, võiks juhatus luua mingi komisjoni, kelle otsused peaksid olema täitmiseks kohustuslikud.

Küsimus: Kas peate vajalikuks kohtueelse kaebuste lahendamise komisjoni moodustamist korteriühistute liikmeskonnas tekkivate probleemide lahendamiseks?
Vastus: Jah / Ei Omapoolne ettepanek ……………………………………………………………………..



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)