Eesti rahva julgeolek ja tulevik ohus

DMITRI KLENSKI,      15. august 2001


Vene keeles kirjutava tuntud ajakirjaniku avalik kiri Eesti riigi-, ühiskonna- ja meediategelastele

Reageeringud Paldiski sündmustele -- just reageeringud, mitte sündmused -- näitavad, et Eesti liigub ohtlikus suunas. Kui esialgne jaanalinnu positsioon, mis hiljem muutus agressiivseks vastuhakuks (Luik, Velliste jt ametlikud isikud) on teadlik samm, siis on see eriti kahetsusväärne.

Eitada russofoobiat Eestis ja näha selles Moskva kätt on küll patriootlik, aga ka reetlik oma rahva suhtes. Võib aru saada katsest jätta hea mulje Eroopale, kuid Paldiskis toimunu sisuline õigustamine on ohtlik, kuna mõjub elanikkonnale desorienteerivalt. Kas Eesti riigitegelased on ikka alles liivakasti tasemel, et ei saada aru - ohus on eesti rahva julgeolek ja tulevik.
Asi pole ainult selles, kas Paldiski sündmused olid natsionalistliku värvinguga (muide, sihilikult primitiivselt ja valesti tõlgendatakse meil Venemaa Välisministeeriumi esindaja väljendust «rassismist»). Tuum on selles, et Paldiski juhtumiga ilmnes tegelik (paljudele eestlastele ootamatu) totaalne venelaste rahulolematus ning eestlaste ja venelaste etniline vastasseis üle Eesti. Ma ei räägi ainult sellest, mis toimub praegu Internetis. Näiteks Delfis nimetati ajakirjanik Toomas Sildamit, kes kirjutas esimesena eestikeelses pressis Paldiski sündmustest, eesti rahva reeturiks.

Venelaste vaikimist mõistetakse valesti

Muidugi võib lühinägelikult kõike õigustada, et säilitada maailmale mainet meist kui tsiviilühiskonnast. Kuid samas on vastutustundetu mitte arvestada seda, et viimase kümne aasta jooksul on mitte-eestlastesse kogunenud kohutavalt palju solvanguid, pahameelt ja viha, mis on tekkinud eeskätt Eesti võimude ja meedia üleolevast suhtumisest mitte-eestlastesse. Või on pääsemine EL-i ja NATO-sse omaette eesmärk ja me ei kavatsegi tsiviilühiskonda luua?
Kui mõni arvab, et vene kogukond on siiani vait ja seepärast on Eestis kõik tore, siis selline mulje on ekslik. Omavahel suheldes mitte-eestlased ei arva, et meie riigis on kõik korras. Kohalikud venelased, kes moodustavad «muulastest» üle 90% ja kellest suuremat hulka eestlased kaasmaalastena ei aktsepteeri, on pidevas stressis, mille põhjuseks on muuseas ka Eesti seadusandlus.
Jah, see on Euroopas heaks kiidetud (mitmel korral ka Euroopa survel parandatud), kuid meie võimude «kavalus» seisneb selles, et kaks kolmandikku mitte-eestlasi (halli ja punase passi omanikud) on sisuliselt kahes staatuses - nad on nii alalised elanikud kui ka klassikalised välismaalased. See võimaldabki (eriti täitevvõimu tasandil, aga ka argielus) käia nimetatud kontingendiga ümber kui teise sordi inimestega.

Imestamapanev eesti haritlaste ükskõiksus

Tuleb välja, et mina, järjepideva EV kodakondsusega nn kohalik venelane, kes siiralt seisis Eesti iseseisvuse kaitsel ka Moskva putði päevadel, kuid suhtus kriitiliselt viimase kümne aasta jooksul nn «vene küsimuse» lahendamisse "eestipäraselt", tunnen võimudest ja Kapost paremini neid meeleolusid, mis valitsevad praegu mitte-eestlaste seas. See teadmine on paljuütlev.
Vaesus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, prostitutsioon on mitte-eestlaste hulgas levinud Eesti keskmisest rohkem. Vaatamata valitsuste lubadustele midagi otsustavat ette võtta on Kirde-Eesti, Paldiski ja Tallinnas ka Kopli muutunud mitte-eestlaste getodeks. Kui keegi arvab, et need tendentsid aitavad kaasa Eesti vabastamisele «muulastest», siis see on järjekordne suur eksitus.
Mind paneb imestama ka eestlaste, eriti haritlaskonna ükskõiksus, kes enamasti ei peaks toetama viha õhutamist «muulaste», eeskätt venelaste vastu. Vaenu õhutab võimu hoidev korporatiivne klikk, mis võimutseb riigiasutustes ja arvab, et Eesti venelastega ja Venemaaga saab asju ajada ainult konfrontatsiooni õhkkonnas.
Ometi ei ole mitte-eestlaste kannatlikkus piiramatu. Nad taluvad koos eestlastega majandusraskusi ja meie poliitikute lollusi, kuid nad ei lepi moraalse alandamisega. See võib ükskord esile kutsuda avaliku protesti, mis võib kasvada üle rahutusteks ja lõpuks vastupanuks Makeedoonia albaanlaste eeskujul.
Ärge laske ennast uinutada, härrased, ärge olge nii enesekindlad, olge ettevaatlikumad! Vähem upsakust! Üritagem vältida rahvuslikku üleolekut, mis on nii nakkav ja mida soosib ksenofoobia Eesti meedias.
Või on teil meelest läinud hõimuvendi-soomlasi solvav valjend «põdrad»? Kas on unustatud, kuidas isegi Eesti pressis nimetati ameeriklasi «jänkideks», kui USA lubas endale Venemaast mõnes asjas aru saada? Kas meie vaimupealinnas ei suhtuta neutraalselt skinhead'idesse?
USA võimude «luba» sellest mitte numbrit teha ei tähenda ameeriklaste ükskõiksust. Eestis pole üldsus mingitmoodi reageerinud paremäärmusliku organisatsiooni kavatsusele viia läbi oma kokkutulek. Tekib küsimus, kas meie riigis üldse eksisteerib haritlaskond või vohab meil metslus, mida alateadvuses õigustatakse Venemaa «fataalse» ohuga ja mitte-eestlastega, kelles nähakse ainult «viiendat kolonni»?

Viienda kolonni sünnitas Eesti riik ise

Seoses viienda kolonniga tuleb tõdeda, et selle sünnitaja on Eesti riik ise, kes ikka veel ei võta mitte-eestlasi (isegi EV kodakondusega) omaks, st ei mõista oma vastutust nende ees. Ainult sellega saab seletada, et Eestis on tekkimas kohalike mitte-eestlaste hulgas natsistlikke (mitte faðistlikke) grupeeringuid…
Eesti on maailmas teine riik siin elavate Vene kodanike arvu poolest. Eesti on ainus riik, kes lubab endale Lääne ükskõikse suhtumise toel mitte registreerida arvuliselt teist religiooset konfessiooni - Eesti Õigeusu Kirikut Moskva Patriarhaadi koosseisus. Mis siis imestada, et tänavu on järsult tõusnud mitte-eestlaste soov Venemaa kodakondsust taotleda, mida näitab suur avalduste hulk Vene Föderatsiooni presidendile. Pole juhus, et Vene kaasmaalaste liikumine aktiviseerub just meil Eestis.
Kas pole viimane aeg lõpetada venevastase maiguga tegevus, vaatamata sellele, mis õilsad eesmärgid ja õigustused selle taga ka ei seisaks? Radikaalseim (ja Eestile tegelikult valutuim) oleks kodakondsuse 0-variant. Kui sellest aru ei saada, siis ainult riigi juhtkonna piiratuse ja traibalismi tõttu. Aga miks peab kannatama eesti rahvas, kelle osaks ma pean ka kõiki Eestis alaliselt elavaid mitte-eestlasi?
Hoiame koos ära rahvusliku konflikti, mis võib lõppeda verevalamisega. Rahuliku elu tagab meile mitte ainult formaalne (Euroopa ja Venemaa jaoks), vaid ka sisuline võrdsus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)