Riigireform hoogustabki ääremaastumist

Kuna Kärdla linn degradeeriti vallasiseseks asulaks, on lühikese ajaga Kärdla tolmu jalgelt pühkinud üle saja täiskasvanu. Sama teevad endise Kõrgessaare valla elanikud. See tendents süveneb, andes ääremaastumisele hoogu.

 Reformist Igor Gräzin kurdab Õhtulehes (26. märtsil), et „Eesti riik on NATO idapiiri ääres enam-vähem koomas ja sedagi, mis seal veel on, ei jätku kauaks“. Seal on kümnete kilomeetrite kaupa metsi ja mahajäetud talukohti. Selline olukord ei ole omane üksnes idapiirile, vaid täheldatav kõikjal maarajoonides. Kas Gräzin ei leia, et see on reformistide käpardliku tegevuse senine tulemus?

 Praegustel võimukõnelustel on riigireformi sildi all teemaks olnud maaelu sundtapmine. Et kui teisiti ei saa, tuleb omavalitsused jõuga liita. Selline on tulevase valitsuse seisukoht. Külad on rahvast tühjaks jooksnud, kuid vallamajas istub ikkagi 10--15 ametnikku, imiteerides töötamist. Neid reformistid ei puutu, sest see ametnikevägi ja e-valimistega manipuleerimine hoiab neid võimul.

 Sõjaajal põgenes läände 70 tuhat inimest, taasiseseisvumise järel on lahkunud 210 tuhat. Kui palju peab veel lahkuma, et eestlusel mõistus pähe tuleks? Riigikogu valimised võitis taas Reformierakond, kuigi riigi majanduse laostajad peaks imetlema rootsi kardinaid!

 ELMAR HOLLMANN, Kärdla, Hiiu maakond

[fotoallkiri]     ÜLIÜLDISTUS: Need Hiiumaa pealinna sümbolkodanike puukujud on ilma jäetud vähimastki inimlikust palgest peale kunstipärase sootunnuse N ja M. Foto Tiit Maksim

Jaga |