13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
InimvarjudÕILME TRISBERG, 14. detsember 2016* Meil kõigil ümber nagu kast,üksteisest pimesi mööda me käime.Me näeme ainult inimvarje – mitte inimest,kuid ometigi mõni on ime.Vaatan ja leian mõnegi nende seast,nagu mu luule-ridade reast.Oi, südame ligi ma kohe peidan,rohkem polegi juurde vaja leida.Jälle siis tänase külge punun eilse,teise pilguga vaatan neile.Tahan väljavalituga leidasuust suhu südamliku kahekõne.Ehk leian hinge ilma kestata?Kuulen inimesi arutlemas valet,kuidas võibki näha inimese õiget palet.Kõigil meil on kaksikmõtted:kes küll mind ei taha, tahan mina,hing see värinaga läbib keha.Elu jälle jääb purskama kevade kuude,suur armastuse tunne ümber ihu ja luude.Tõus, liikumine, käegakatsutav nihe,läheb palavamaks ka üha mõtteiha.Õnn on olla teel, kus elu võrdpilt ees,kus inimesed üksteisest mööda me käime.Lai avarus, elu, millel pole lõppu,ja inimestest, nende eksisammudest ei ole lõppu.ÕILME TRISBERG, TallinnViimati muudetud: 14.12.2016
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
