Teadmistepõhine majandus vajab teadmistepõhist poliitikat

Ettekande sisu:

Mida peab poliitikakujundaja teadma Eesti majandusest?

Faktid senisest majanduspoliitikast.

Mida vajab Eesti ettevõtja 2008. aastal?

 Kellest me räägime?

Eestis on vaid 3789 ettevõtet, kellel on üle 10 töötaja ja kes on tegevad mäetööstuses, töötlevas tööstuses või teeninduses.

Eestis on 175 suurettevõtet (+250 töötajat).

Ca 375 ettevõttes on palgal T & A (teadus ja arendus) personal.

2142 doktorandist vaid 154 tegeleb tehnikateadustega ja 507 loodusteadustega.

 Poliitika ja majandus:

Poliitika pole mitte midagi muud kui majanduses tekkinud lisandväärtuse osaline ümberjagamine maksusüsteemi kaudu.

Poliitikutel on valik, kas nad osalevad selle väärtuse tekitamisel või ainult ümberjagamisel.

 Joakim Puhk*), 1939. aastal Riiginõukogus:

“On arusaadav, et säärases õhkkonnas, kus osaliseltki on kodanike õigusi majandusaladel kärbitud, erakapitali õhutamine, sündigu see või inglite keeles, reaalseid tulemusi ei anna. Seevastu näeme aga riike, kus majanduselu aladel valitseb kindluse ja püsivuse tunne – teiste sõnadega,  usaldusväärne õhkkond, neis näeme eraettevõtlikkust.“

 Maksud:

Ükski ettevõtja ei tegele ettevõtlusega selle nimel, et maksta võimalikult palju makse vaid selleks, et teenida kasumit.

Maksusüsteem peab olema läbipaistev, lihtne nii maksu maksjale kui ka kogujale, motiveeriv, kohtlema kõiki võrdselt.

Võrdsete tingimuste juures elavdab maksude alandamine majandust ja maksude tõstmine pärsib.

Pole mingit põhjust arvata, et riik/poliitikud teevad ratsionaalsemaid majandusotsuseid kui ettevõtjad, –  mida rohkem raha ringleb äris, seda kiirem on kasv.

 Mida täna teha?

Nii Nobeli preemia majandusteadustes (2004) kui ka vanarahvatarkus ütlevad, et soos laukasse kukkudes tekitab meeleheitlik rabelemine rohkem kahju kui kasu.

Mida ettevõtlus täna vajab?

Kindlust, et majanduskeskkond on stabiilne ja senised tegevuse põhialused ei muutu.

Uut motivatsiooni (sarnaselt tulumaksusoodustusele aastal 1999).

Eksporti ja aktiivset ekspordipoliitikat ning diplomaatiat.

Haritud töötajat.

 Uus motivatsioon:

Valitsuse ülesanne on hoida üleval tarbijate ja investorite kindlustunnet.

Eeskujuks oleks avaliku sektori kokkutõmbamine 20%.

Sotsiaalmaksu lagi teenib mitut eesmärki korraga – võimaldab hästi maksta olemasolevatele ja juurde palgata uusi kõrget lisandväärtust tekitavaid töökohti.

 Eksport:

Müüa on võimalik turgudele, mille teadmiste tasemest sa oled üle.

Ekspordipoliitika peab sisaldama:

ekspordialaste teadmiste/hariduse levikut (ülikoolides puudub ekspordijuhtide koolitus),

tootearenduse- ja disainitoetusi,

majandusdiplomaatia tugevdamist.

 Haridus ja teadus:

Arendada koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel.

Kõrghariduse konsolideerimine.

Põhikooli- ja gümnaasiumiastme eraldamine.

Ettevõtlushariduse edendamine.

Kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi kiire rakendamine.

 Mida ettevõtlus ei vaja?

Loosungeid nagu „Liigkasuvõtmine tuleb muuta seadusevastaseks“, „Hinnastabiilsuse tagamine“, „Piirhinnad“, „Munitsipaalpoed“...

 Joakim Puhk:

“Kui jääme lootma, et riigivõim meie majanduselu korrastamise võtab enda kätte, siis ei tähendaks see mitte iseseisva demokraatliku rahva majanduslike jõudude väljaarendamist, vaid oleks tüüpilisimaid riigimoonakluse hingeelu nähtusi.“(1937)

 Kokkuvõtteks:

Kaasaegses (turumajanduslikus, demokraatlikus) ühiskonnas oma ärihuvide kohaselt käituv ettevõtja edendab ühiskonda tunduvalt efektiivsemalt, kui ta teeks seda ühiskonda arendada kavatsedes. Riigi ülesanne on tagada turumajandus ja demokraatia!

 ----------------------

*) Joakim Puhk (1888–1942) – Eesti majandustegelane ja tööstur, firma „J. Puhk ja Pojad“ asutajaid ja kaasomanik, masinaehitusvabriku „Ilmarine“ direktor. 1925–1940 Kaubandus-Tööstuskoja esimees, 1932–1940 Eesti Suurkaupmeeste Ühingu esimees.

TOOMAS LUMAN, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees

Refereerinud INDREK VEISERIK

Jaga |