Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ettekanne Keskerakonna XIV kongressil

I

Head sõbrad! Erakonna kongress, järjekorras juba neljateistkümnes, toimub sel aastal vahetult enne kohalikke valimisi. See on hea aeg, mil saada kokku, rääkida erakonna ja Eesti poliitika hetkeseisust ning teha kõik muud toimingud, mida meie põhikiri ette näeb. See kongress on tavapärasest natukene erinev, kuna korraldame samas ka valimiskonverentsi.

Loodan, et saame kongressil rääkida mõistlikult ja rahulikult erakonna tegemistest ning poliitikast, mida ajanud oleme ja mida tulevikus plaanime. Olgu selleks väljarände küsimus, töökohtade temaatika, hinnatõusud... >Ehk tegelikult kõik need teemad, mis inimeste igapäevase hakkamasaamise võimalikuks teevad. Me kõik mäletame, kuidas meie eelmine, õnnetu numbriga 13. kongress ära vussiti ning kellelegi ei jäänud ju tegelikult sellest mingit hurraa-emotsiooni, mida hiljem meenutada. Me ei saanud rääkida päris asjadest, meid sunniti tõrjuma väljastpoolt korraldatud rünnakuid. Nüüd on meie eelmise kongressi ära vussinud tegelased Keskerakonnast välja visatud või ise lahkunud, ja ega siin teist võimalust polnudki. See rünnak, mis meile korraldati, oli terav ja räme. See oli kahtlemata väga karm õppetund, aga meie jäime ellu ja karastusime. Nüüd on Keskerakonna meeskond ühtne ja meid ei saa enam õõnestada.

Iga võit loeb

Head erakonnakaaslased, siin kohalike valimiste eel on mul hea võimalus teile südamele panna, et iga võit loeb ja on tähtis. Isegi iga väike võit erakonnale teeb meid tugevamaks ja kindlustab meie positsiooni Eesti poliitikas. Me oleme saanud viimasel ajal päris mitu head võitu.

Ületasime 14 ja poole tuhande liikme piiri ning oleme sellega jätkuvalt Eesti suurim erakond. Kindlasti olete kuulnud, et meie 14000. liige oli iluuisutaja Jelena Glebova - asjalik noor daam, kes on seitsmekordne Eesti meister ja üheksakordne medaliomanik. Kui mäletate, siis eelmiste Riigikogu valimiste eel tuli meie ridadesse 13000. liikmena armastatud muusik Mait Maltis. Üldse ei välista, et varsti peame mõtlema 15000. liikme peale, sest meie büroo koos noortega teeb selles osas täitsa tublit tööd.

Siinkohal tahan kiita neid noori, kes on võtnud enda kanda kampaania „Tule meiega!" vedamise maakondades üle Eesti, ja neid noori, kes aitavad koguda kõrgete kodukulude vastaseid allkirju Tallinnas. Need kampaaniad töötavad paremini kui me arvata oskasime. Ja need töökad noored, kes selle asja hingeks on - oleme neile selle eest tänulikud.

Selle aasta algusest, kaheksa kuuga, on Keskerakonna ridadesse lisandunud 1600 uut liiget. See on kõva saavutus, mida mõni erakond ei saa mitme aastagagi täis. See on meie jaoks oluline võit.

Igal pool, kus nimekirja välja paneme, läheme võitma! Võtke see enda motoks, et te olete võitjad! Head mõttekaaslased, võit on meie jaoks see, kui saame esitada rohkem nimekirju kui eelmisel aastal, kui saame pikemad nimekirjad, või üldse esimest korda mõnes linnas või vallas nimekirja välja panna. Iga juurdesaadud volikogukoht, ametisse pandud omavalitsusjuht on Keskerakonna jaoks võit.

Me muutume silmnähtavalt üha tugevamaks ja mul on hea meel, et see toimub igal tasandil. Kui teised erakonnad vaevlevad selle käes, kuidas liikmemakse koguda (või kes kelle eest maksab), siis meie liikmed on ise muutunud oluliselt aktiivsemaks. Keskerakonna liikmed tahavad erakonda toetada ja liikmemaksu maksta. Majandusaasta aruandest on näha, et 2012. aastal kogusime pea neli korda rohkem liikmemaksu kui aasta varem.

Siinkohal kiidan ka Riigikogu fraktsiooni, kes on oluliselt aidanud oma algatustega erakonda üle Eesti pildis hoida. Olgu selleks kõrge elektrihinna tõusu vastane võitlus eelarve arutelul; nõudmine, et kohalikele omavalitsustele taastataks kärpe-eelne rahastus või ka presidendi otsevalimiste ja rahvaalgatuse seadustamine. Kadri Simsoni juhtimisel teoks saanud algatused leiavad meedias ja inimeste hulgas vastukaja. Ka need on võidud, mis teevad meid tugevamaks.

Miks peame võitma?

Ma olen siin lahkelt jaganud kiitust ja rääkinud palju võitudest, aga sõnastan ka selle, miks on meie võidud nii tähtsad - miks Keskerakond peab nendel ja tulevastel valimistel võitma?

Me tahame teha igal pool, nagu Tallinnas - me tahame kogu Eestis elu käima panna. Aga me saame seda teha ainult siis, kui me võidame. Ega Tallinna elanike arv ei kasva mingi ime läbi, vaid inimesed tulevad siia, et saada seda elukvaliteeti, mida neile Keskerakonna juhtimisel pakutakse. Aga kõik inimesed ei taha Tallinnasse ega peagi tahtma. Kõik inimesed tahavad oma kodukohta sama soodsaks elamiskohaks, nagu on seda Tallinn.

Kui me võidame, siis teeme igale poole tasuta ühistranspordi, anname noortele peredele võimalused soodsaks eluasemeks, maksame pensionilisa ja teeme apteegikauba odavamaks. Keskerakond annab igale kodanikule rohelise kaardi - see on justkui roheline tuli, mis näitab, et omavalitsus hoolib oma kodanikust. Keskerakond ajab inimkeskset poliitikat, ja me tahame, et nii oleks kogu Eestis.

Kui oleme kohalikud valimised võitnud, siis peab muutuma ka riigivalitsus. Kohalike valimiste tulemused on väga oluline märk rahva tahtest, ning praegu on seisud sellised, et rahvas tahab vahetust. Oodatakse Keskerakonda ja oodatakse inimkeskset poliitikat.

2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerides investeerisime suure hulga Tallinna linna ja Eesti riigi raha ning energiat Eesti ja selle pealinna rahvusvahelise tuntuse suurendamiseks. Ja kindlasti oli see vajalik, ning Eestile ja Tallinnale ka reaalselt kasulik projekt - kasvõi ainult turistide arvu kasvu silmas pidades.

Kui me võrdleme aga ilma igasuguse väljapoole suunatud teavituskampaaniata Tallinna ühistranspordile osaks saanud rahvusvahelist tähelepanu ja huvi, siis on juba selge, et kultuuripealinna saavutused on ületatud.  

Euroopa Liidu Komisjon tunnustab oma viimases aruandes tasuta ühistransporti kui olulist meedet Eesti riigi poolt võetud kliimaeesmärkide saavutamisel, kuna autoliiklust on see tõepoolest vähendanud.  Euroopa Liidu transpordivolinik Siim Kallas esines augustis Tallinnas konverentsil tasuta ühistransporti toetava ettekandega. Tulid ja esinesid Hiina, Prantsusmaa, Poola, Belgia spetsialistid tasuta ühistranspordiga linnadest.

Tasuta ühistranspordiga on Eesti kogunud positiivset tuntust terves maailmas.  See on teema, mille üle terve Eesti võib tõepoolest uhke olla.

II

Head erakonnakaaslased! Mul on üks mure, mis puudutab meid kõiki ning hakkab edaspidi üha rohkem ja rohkem esile kerkima. See mure kuulub äärmiselt praktiliste probleemide valdkonda - nimelt ei ole enam Eestis varsti seesugust konverentsisaali, kuhu jõudsalt kasvav Keskerakond mahuks oma kongressi pidama. See oleks ju äärmiselt ebaõiglane, kui erakonna liikmete arvu kasvades hakkame samaväärselt kärpima nende delegaatide arvu, kes saavad kongressist osa võtta. Kongress on Keskerakonna jaoks kõige tähtsam üritus iga kahe aasta järel ning sellest peavad saama osa võimalikult paljud meie liikmetest. Te ju näete, kui palju inimesi on mahutatud siia Klaassaali, ning suur hulk inimesi istub ka üleval rõdul. Kui siia oleks veel veidi rohkem meid kokku tulnud, siis oleksime tõesõna pidanud kolima õue laulukaare alla oma asju arutama. Mis tegelikult võib-olla polegi nii halb mõte tuleviku tarvis kõrva taha panna.

Keskerakonnal läheb hästi. Me oleme kõige-kõige erakond. Me oleme kõige vanem erakond, meil on kõige rohkem liikmeid, meil on kõige rohkem kandidaate, meil on kõige rohkem valimisnimekirju ja, mis kõige tähtsam, - meid armastatakse ja usaldatakse samuti kõige rohkem!

Keskerakond pole mingi projektipartei, mis poliitiliste tõmbetuulte ja populismi tõttu siia-sinna oma vaateid muudab. Meie siin teiega, head keskerakondlased, oleme Eesti vanima ja suurima erakonna liikmed, mis on loodud selleks, et jääda. Keskerakond on oma käitumises kindlameelne ning valmis ka tehtu eest vastutama ega kao kuhugi - ma väidan, et see on üks meie põhilisi trumpe teiste erakondade ees. Olen tähele pannud, et paljud Keskerakonnaga liitunud inimesed rõhutavad just seda, et Keskerakonda võib usaldada: me anname lubadusi, mida ka reaalselt ellu viime. Meie teod kinnitavad meie sõnu. Oleme pikamaajooksjad.

Viimastel kuudel on Keskerakonna kasuks otsustanud ka mitmed muult elualalt tuntud inimesed, kes ei pea paljuks anda oma osa poliitikasse. Ei vaja erilist tutvustamist Nukuteatri üles ehitanud ja seda aastaid juhtinud Meelis Pai. Tunnistan teile siiralt, et nii lennukaid ja põnevaid ideid, mida on Meelis välja pakkunud, pole ma juba tükk aega kuulnud. Samuti ei vaja teile tutvustamist suurepärased artistid Heidy Tamme ja Raimo Aas, kes löövad mõlemad kaasa ka meie kontserttuuril „Paneme hääled kõlama!". Suurepärast uisutajat Jelena Glebovat ma juba mainisin. Omaette märgiks on ka see, et mitmed nimekad reformierakondlased on meie ridadesse tulnud - Mart Aare, Tõnis Härm, Priit Willbach jt. Ma luban teile, et pärast seda, kui valimisnimekirjad avalikuks saavad, on seal palju uusi ja huvitavaid inimesi!

Nüüd tuletan teile aga meelde, et nädala pärast, 14. septembril toimub Põlvas Maarahva Kongress, mis on järjekorras juba kuues. Eesti Maarahva kongress kui maarahva esinduskogu tuli esimest korda kokku 3. märtsil 1994. aastal. Kaks aastat tagasi taaselustati Keskerakonna ja mitmete maarahvast ühendavate organisatsioonide eestvõttel maarahva kongress, et üheskoos pöörata uus lehekülg ja asendada pimeduse periood Eesti põllumajanduses valguse ajastuga.

Selle ürituse tähtsust ei maksa alahinnata, sest kokku saab kõige laiapõhjalisem seltskond maarahvast ning põllumajandusega tegelevatest inimestest ja ühendustest. Maarahva kongressil keskendutakse kolmele teemale: haldusreform, hariduselu maal ja maaelu arengukava aastateks 2014-2020. Maarahvas tahab neil teemadel kaasa rääkida, ja neil on, mida öelda!

III

Mul on teile üks hea uudis ja üks halb uudis. Halb uudis on see, et töökohtadega on Eestis seis kehva ja palkadega samuti. Hea uudis on see, et Keskerakonnal on hea plaan, kuidas sellisest olukorrast välja tulla. Valitsusparteid räägivad teile, et see, mis on, nii ongi hea. Midagi muuta ei olevat vaja. Sellisel kujul mitte-midagi-tehes Eesti hävib. Tööd on Eestis veel võimalik leida, aga palk ei ole elamisväärne. Vajalik oleks arvestatav palgatõus, mis algaks avalikust sektorist ja veaks enese järgi ka erasektorit. Ameerika Ühendriikide eelmine president Bill Clinton kirjutas raamatu „Back to work" - teiste sõnadega: kõik inimesed tööle tagasi! Ka väljarändele on võimalik piir panna, kui me suudame palku kasvatada. Ma küsin: Kreeka abistamiseks meil raha jätkub, miks te siis arvate, et oma inimestele ei jätku?

Pange tähele, mida teile enne valimisi lubatakse. Nüüd räägivad ka IRL ja sotsid inimeste väljarändest, aga nad teevad seda liiga hilja, valimiste eel. Ainult Reformierakond ei luba midagi. Mõtlesin: miks see on nii? Jõudsin järeldusele, et nende valijad ei ole siin. Nende valijad on Barroso ja Merkel ning võitlus käib Euroopa ametikohtade pärast. Eestile on nad ammu käega löönud! Tahetakse Brüsselis head välja näha, ja see ongi kõik!

Meie loosung nendeks valimisteks on „Töötab!". Ma usun, et see meeldib inimestele. Sellepärast, et meie pakutavad lahendused Eesti probleemidele töötavad. Valitsusparteide lahendused ei tööta, sest nemad viskavad kell 17.00 pastaka lauale ja kõmbivad koju, aga meie seda ei tee! Loosungitest mulle meeldivad ka Reformi loosungid, kuigi nad ise nende järgi ei käitu. Nende loosung „Olen uhke Tallinna üle või Pärnu üle", sobib ka meile.

Kui otsustada plakatite järgi, on Reformierakonnal Keskerakonnaga üks tee, kuid kõhklust tekitab see, et enne valimiskampaania algust kujutas Reformierakond oma meedias Tallinna ju terve maailma hädade keskpunktina. Kuidagi äkki hakkasid nad meie linna edu üle uhkust tundma. Aga mina tahan alati uskuda inimeste meeleparandusse ja usun, et mõistlik osa Reformierakonnast on peale jäänud.

IRLi lubadused luua töökohti, anda peredele heaolu ja parandada haridust on samuti justkui meilt maha kirjutatud. Kuid nad ei oska seletada, miks nad riigis võimul olles on teinud kõike oma lubadustele risti vastupidi - on kaotanud töökohti, tõstnud kodukulusid ja sulgenud koole. Või vaadake IRL-i loosungit „Me ajame Eesti asja". Meie ka ajame!

Ainult sotsidega on raskusi, sest nende loosung „Võtame võimu kõigepealt Türis ja siis Tallinnas ning alles pärast seda läheme Toompeale" - ei kõlba. Milles on süüdi väike Türi, et hinnad on kõrged ja puuduvad töökohad? Ega Tallinna all-linnast ei alanud samuti ei tööpuudus ega hinnatõus.

Sotsid pole end siiani suutnud määratleda, kas nad pürivad riigis võimule koos meiega või on meie vastu. Nende tänane peamine kampaanialubadus, et kõigepealt üritame maha võtta Keskerakonna Tallinnas ja eks siis näis, mis riigis juhtuma hakkab, on lapsik. Kui sotsid tahavad näha oma sotsiaal- ja majanduspoliitikat töötamas, siis on selleks tänane Tallinn. Et see poliitika saaks jätkuda, pole vaja Keskerakonda maha võtta, vaid selle poliitikat toetada ja täiendada. Kui sotsid tahaksid näha sotsiaaldemokraatlikku poliitikat teostumas terves Eestis, siis tuleks neil unustada kompleksid ja üle saada ammustest traumadest, mille allikaks pole kunagi olnud Keskerakond. Siis tuleb sotsidel valida oma väärtustest tulenevalt pool ja end maailmavaateliselt selgelt määratleda. Keskerakonna pakkumine on jõus.

Mul on heameel, et Sven Mikser pärast pikka kõhklust siiski otsustas valimistel osaleda ja seda Tallinnas ja selle suurimas ringkonnas. Oma osa selles oli kindlasti ka minu ja Marju Lauristini teineteisest sõltumatus veenmistöös, mis siiski vilja kandis. Sest tunnistagem, et erakonna liider, kes valimistel ei osale, sarnaneb kindralile, kes sõja ajal otsustab puhkuse võtta. Ainult Andrus Ansip saab endale seda lubada, kuna ta on teatanud, et teda pole erakonna esimehena enam kauaks.

Mis on sotside nõrk koht valimistel? (Minu meelest tahavad nad korraga kahel toolil istuda. Mingit koalitsiooni nendega ei tule, kui sotsid oma seisukohti välja ei ütle, kas nad tahavad meiega koos teha või ei taha. Nad on ebakindlad - Mikser ütles, et nad ei tee koostööd; Belobrovtsev tahab aga Keskiga koostööd teha ja on sellest ka meedias kirjutanud. See on aga silmakirjalik.

Töötab!

Veel sellest, miks meie loosung nendel valimistel on "Töötab!"? Mida see tähendab? Tähendusi on kaks.

Esiteks - see "Töötab!" käib meie poliitika kohta. Meie poliitika töötab.

Omavalitsustes, kus me oleme võimul ja saame oma poliitikat ellu viia, oleme seda mitmekordselt tõestanud - luues üle Eestimaa töökohti, langetades hindu, kaitstes vähekindlustatud inimeste ning eakate huve.

Meie poliitika töötab. Inimesed võivad meile oma häält usaldades olla kindlad, et me pakume välja töötavaid, toimivaid lahendusi.

Kui me lubame vähendada tööpuudust veelgi, siis me teemegi seda.

Kui me lubame vastu seista hinnatõusudele, siis me seisame neile vastu.

Kui ütleme, et hoolitseme eakate väärika vanaduspõlve eest, siis me teeme seda.

Kui lubame noortele peredele ehitada munitsipaalelamuid, siis ehitame.

Meie poliitika töötab. On töötanud ja töötab tulevikus.

Narvas hoidsime madalana vee ja sooja hinna, kusjuures toasoe maksab Narvas mõne omavalitsusega võrreldes oma 3 korda vähem. Ka tulevaseks valimistejärgseks perioodiks on see Keskerakonna Narva piirkonnale prioriteediks, et meie elanikud peaksid kodukulude eest võimalikult vähe maksma.

Jõgeval kehtestasime matusetoetuse 100 eurot; lasteaia kohatasu alandasime (kui 2 last 50%, 3 ja enam - 100 %); avasime lasteaia Karikakar uue hoone.

Viljandis rekonstrueerisime Viljandi Kultuurimaja Sakala Keskuse; renoveerisime Viljandi Lossipargi, teed, valgustuse ja haljastuse.

Selliseid näiteid võib tuua kõikjalt Eestist, kus Keskerakond on võimul, kõige enam Tallinnast.

Me oleme saanud Tallinnas absoluutse enamuse juba kolmedel valimistel. See on andnud meile mandaadi arendada linna ja töötada linna rahva heaks. Tallinn on saanud uue näo. Vabaduse väljak, Harju tänav, pargid ja teed, elamispind sundüürnikele, kohe valmiv Ülemiste liiklussõlm, need on märksõnad, mille kohta saame ütelda ,,tehtud".

Nelja aasta jooksul oleme ehitanud või renoveerinud 5 lasteaeda ning loonud juurde üle 3 tuhande uue lasteaiakoha. Kui keegi arvab, et 3 tuhat lasteaiakohta on väike arv, siis lisame siia sama aja jooksul 15 renoveeritud kooli. Need numbrid räägivad ise enda eest.

Keskerakond on alati pidanud tähtsaks munitsipaalehitust, sest see annab võimaluse eluasemele neile, kelle töötasu ei kasva koos kinnisvarahindade tõusuga. Sellel valitsemise perioodil oleme tallinlastele ehitanud üle 1200 korteri ja lastekodude kasvandikud on saanud 7 uut maja. Rajatud on 3 turgu ja 2 sauna ja kohe on valmimas jäähall.

Omaette teema on ühistranspordi arendamine. Tallinna tasuta ühistransport on reaalsus, millest räägib terve Euroopa. Eestis jutustavad meie oponendid, et samal ajal ei suuda me soetada uusi busse. Aga mis on tegelikkus? Tegelikult oleme ostnud 155 kaasaegset bussi. See on kolme Tartu linna bussipargi suurus!

Tallinna pensionärid saavad juba aastaid linnalt pensionilisa, sel aastal lisandus soodustus apteegiravimitele. Just vähekindlustatud on see elanikkonnakiht, kellele oleme oma sotsiaalprogrammis pööranud enim tähelepanu.

Ja seda kõike oleme saavutanud hoolimata sellest, et tänu parempoolse valitsuse tegevusele on Tallinna linnale jäänud laekumata pea 100 miljonit eurot maksutulu. 100 miljonit eurot täiendavat tulu linnaeelarves aga tähendaks seda, et lasteaiakohtade puudus oleks Tallinnas unustatud ja kõik koolid oleksid renoveeritud.

Meie poliitika töötab! Samal ajal peame kahetsusega tõdema, et parempoolsete poliitika ei tööta. See ei too oodatud ja lubatud tulemusi.

IRL lubas, et viib kodukulud alla. Kodukulud, alates elektrist, lõpetades küttega, nagu kõik muud hinnad, on ainult tõusnud. Nende poliitika ei tööta. Veel varem lubasid nad igale lapsele sülearvutit. Jaak Aaviksoo lubas seda telereklaamis. Kas igal Eesti lapsel on sülearvuti? Ei ole. Nende poliitika ei tööta.

Reformierakond lubas, et kui Eesti läheb eurole üle, siis tulevad riiki mühinal välisinvesteeringud, luuakse hulgaliselt uusi töökohti ja hinnad ei tõuse.

Tuhkagi! Hinnad kerkivad poes ja arvetel aina üles, ligi 100 000 eestimaalast on sunnitud siirduma tööotsinguile võõrsile - kus need investeeringud ja helge tulevik on? Aega on olnud, tulemusi pole.

Meie loosungi "Töötab!" esimene tähendus on niisiis selline. Parempoolsete poliitika ei tööta, Keskerakonna poliitika töötab.

Teine tähendus puudutab igaüht meie kandidaatidest.

Paljud neist, kes kandideerivad Keskerakonna nimekirjas, on ühel või teisel viisil ametis oma kohalikus omavalitsuses - volikogus, valla- või linnavalitsuses. Keskerakondlased pole kusagil niisama istujad ja jalgade kõlgutajad.

Meie inimesed on tublid ja töökad, igaüks meie kandidaatidest väärib, et tema plakatil seisab "Töötab!", sest igaüks neist töötab oma kodukandi inimeste heaks.

Me pole mugav seltskond, kes esimesel võimalusel pastaka nurka viskab ja jalgrattaga sõitma läheb. Meie töökultuur on teine. Meie suhtumine on teine.

Me teeme tööd, ja me kavatseme teha tööd ka järgmised neli aastat, kui valijate antud mandaat meid selleks kohustab. Me ei unusta, et meie poolt hääletanud inimesed on pannud oma lootused meie õlule.

Me ei otsi hõlpsamat otsa või kergemat tulu - me näeme vaeva, aga teeme asjad ära, mitte ei otsi aina uusi õigustusi, miks midagi ei saa teha.

Mind teeb väga murelikuks Eesti riigi poliitikute seas aina süvenev suhtumine, et meist ei sõltugi midagi. Ministri asi pole vinguda ja viriseda, vaid juhtida ja korraldada. Ministri asi on panna oma aparaat tööle, valitsuse asi on panna riik tööle.

Teine tähendus on niisiis - meie töötame! Me oleme teinud viimased neli aastat tööd ja teeme ka järgmised neli aastat.

IV

Töökohad ja hinnad

Ütlesin Keskerakonna volikogus mõned nädalad tagasi: kaks muret on Eesti rahva südamel -- töökohad ja hinnad. Nendes küsimustes on ka kõige suurem lahknevus meie ja paremerakondade seisukohtades.

Nemad ütlevad, et kõrged hinnad on paratamatus. Meie ütleme, et kõrged hinnad on valitsuse enda aktsiisi- ja maksupoliitika tulemus.

Paremerakonnad väidavad, et tööturul pole meil puudust mitte töökohtadest, vaid kvalifitseeritud tööjõust.

Kui Eestis on puudu hoopis tööjõust, siis kas sellepärast ongi ligi 100 000 eestimaalast olnud sunnitud tööotsinguile siirduma Soome ja Rootsi ja Austraaliasse ja Ühendkuningriiki?

Meid tahetakse veenda selles, et inimesed jätavad oma kodukoha, kodud, pered, lähedased, sõbrad, kogu nende harjunud elu ainult lõbu pärast. Ja need, kes jäävad, on lihtsalt liiga rumalad või laisad, et paremerakondade Shangri-La's endale jõukohast rakendust leida.

Lepime meie kokku, et järelejäänud kuu aja jooksul kuni valimisteni kasutame iga võimalust, iga rahvakohtumist, iga minutit ja tundi, et see vale tagasi lükata.

Sõbrad, erakonnakaaslased, kuulake, mis ma ütlen: hinnad sõltuvad poliitilistest otsustest, töökohad sõltuvad poliitilistest otsustest. Millest siis veel, kellest siis veel, ma küsin!

Paljud enam ei usu, et muutus paremuse poole on võimalik. On ikka!

Tuletage meelde sotsiaalseid töökohti, mida valitsuse ministrid naeruvääristasid, kuid mis andsid tuhandetele inimestele võimaluse teenida mingitki palka ning säilitada oma eneseväärikus ja tööharjumused kõige sügavamal kriisiajal.

Tuletage meelde, kuidas korraldasime tööbörse, kus viisime kokku töötajaid otsivad ettevõtted ja tööd otsivad inimesed.

Tuletage meelde töötute klubisid, mida organiseerisime ja kus inimesed said nõu töökoha leidmisel, said moraalset tuge raskel ajal.

Mida on vaja teha, et ka omavalitsustes uusi töökohti luua?

1. Hoida olemasolevaid kohti. Iga gümnaasiumi kinnipanek jätab 50-60 inimest ilma tööta. Ei tohi lasta koole kinni panna.

2. Tuleb taastada makseerisused. Nõrgemad omavalitsused peavad saama rohkem soodustusi ja maksma vähem makse.

3. Eestlastele on vaja oma pankasid - kuni panganduses domineerib väliskapital, seni ei ole uute töökohtade loomine võimalik.

Ja kui me juba räägime hindadest - me oleme saanud müügile soodsad apteegikaubad, me oleme rajanud turgusid, kus inimesed saavad soodsama hinnaga kodumaist toiduainet. Nii nagu me praegu müüme odavamalt ravimeid, hakkame peatselt odavamalt müüma ka toidukaupu eakatele inimestele.

Muidugi on Tallinna rahalised võimalused paremad kui enamikel Eesti omavalitsustel, kuid pilt Eestimaal oleks hoopis teine, kui riik oleks kriisi ajal toetanud omavalitsusi, muu hulgas andnud raha just töökohtade loomise toetuseks, mitte võtnud seda ära. Ja paljudes omavalitsustes on hoolimata kõigest sellesarnast poliitikat aetud ja edukalt.

Ja muidugi - tasuta ühistransport. Olukorras, kus riik aina kruvib hindu üles - elekter, küte, kütus - kõik kerkib aina kallimaks - samal ajal Tallinn mitte ei langetanud piletite hindu ühistranspordis, vaid kaotas need sootuks!

Ennustati, et sellest sünnib kaos ühistranspordis - bussid jäävad seisma! Aga bussid sõidavad edasi - ja on endiselt rohelist värvi!

Et oktoobris võita, ei pea me midagi uut välja mõtlema. Nendes omavalitsustes, kus me oleme olnud võimul, peame ütlema Eesti inimestele: Lubage meil jätkata seda head tööd, mida me oleme teinud. Te ju näete, et sel on tulemusi. Ja me peame kirjeldama, millised on meie plaanid järgmiseks neljaks aastaks.

Omavalitsustes, kus võimul on parempoolsed, peame me taotlema, et valijad aitaks meil vabastada tee poliitikale, mis aitab luua töökohti, hoida Eesti inimesi kodumaal ning piirata hinnatõusu või langetaks hindu seal, kus see on võimalik. Iga töökoht loeb, iga kokkuhoitud euro aitab inimesi.

Meie poliitika töötab ja nende poliitika ei tööta. Valik on valijate teha.

Naised

Mind ja paljusid teisi rabas uudis sellest, et Gustav Adolfi Gümnaasium on kuulutanud koolikoka leidmiseks välja konkurssi, kus must-valgel seisab, et otsitakse meeskokka. Naised ärgu isegi kandideerigu!

See tundub nii absurdne 21. sajandil, et ehk oli tegu mingit sorti eksitusega või äpardunud naljaga. Kuid ei. Kui ajaleht Postimees küsis kooli direktorilt Hendrik Agurilt, mis toimub, kinnitas ta, et nii ongi. Naiskokki kool põhimõtteliselt ei palka.

Miks?

Agur selgitas seda nii, et nende kooli kokk - tsitaat algab - "peaks olema loomulik koolipere osa, mitte mingi kuri ja ükskõikne alamakstud kulbiga tädi kusagil köögis, kes läheb kandekottidega õhtul koju" - tsitaadi lõpp.

Ühesõnaga, ühe Tallinna kooli juht teatas, et naised põhimõtteliselt ei kõlba nende kooli kokaks, ning sama avaldusega süüdistas Tallinna ja Eesti koolide naiskokkasid laste tagant varastamises.

Mul ei ole sõnu.

Paljud kindlasti tahaksid siinkohal öelda, et tõstatan selle teema vaid sellepärast, et Hendrik Agur on IRL`i linnapeakandidaadi Krossi meeskonnas ning teeb talle aktiivselt kampaaniat.

Ei. Mul pole sellest sooja ega külma, kelle meeskonnas ta toimetab, kuni ta hoiab oma poliitika kooliasjadest lahus. Kuid ma ei saa lubada, et Tallinnas saaks jätkuda selline otsene sooline diskrimineerimine. Kindlasti mitte!

Mis puudutab kulbiga tädisid, siis direktor Agur kindlasti teab, mis on ühe koolilõuna hind. Sellega majandamine, koolilastele sooja toidu valmistamine, andke andeks, nõuab pühendunud imeinimesi, kes teevad imet iga viimane kui koolipäev.

Meie koolikokad teevad väga rasket tööd, ausalt ja ennastsalgavalt. Eesti meeste ja naiste ebavõrdne olukord tööturul peaks olema teada igale juhile ja igale inimesele. See on üks suuremaid häbiplekke tänapäeva Eesti mainel.

Kutsuge mind võitlevaks feministiks kui tahate, aga Keskerakond on Eesti poliitikas silma paistnud erakonnana, kes pole kunagi teinud poliitikute vahel vahet selle alusel, kas nad eelistavad kanda pükse või seelikut.

Me oleme hinnanud ausalt ja läbipaistvalt inimesi nende teadmiste ja oskuste ja võimete alusel. Meie sisevalimistel on naiskandidaatidel alati olnud võrdsed võimalused meestega ning nad on olnud edukad.

Me oleme lennutanud Eesti poliitikataevasse rohkem silmapaistvaid naisi kui ükski teine erakond ning meie naised on pälvinud märkimisväärselt suure valijate toetuse.

Ma kutsun siinkohal üles tõusma kõiki mehi, teeme tublidele Keskerakonna naistele ühe suure aplausi. Liituge minuga!

Ma tänan teid!

Ma usun, et naistele meestega võrdsete võimaluste loomine on üks olulisemaid väljakutseid, mis meie riigi ja ühiskonna ees seisab. See tuleb ära teha. Muidu ei kutsuta meid enam eurooplasteks.

Valimisliitudest

Valimistele ma ei läheks koos nendega, kes häbenevad oma partei nime. Enamus IRL'i tegelasi lähevad valimisliidus. See on nende nõrk koht. Häbenevad selle erakonna nime, kuhu nad kuuluvad. Me üldiselt teame, millist poliitikat ajab Keskerakond või Reformierakond, aga me ei tea, millist poliitikat ajavad ühekordseks kasutamiseks mõeldud valimisliidud. Näiteks Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, kes ükskord läks välja valimisliiduga „Jõhvi heaks", teinekord valimisliiduga „Valla heaks", ja ma ei tea, mis liiduga ta nüüd välja tuleb, aga tegelikult on ta Reformierakonna liige ja eks ta ajabki varjatult selle partei poliitikat.

Tõmbekeskustest

Me ei ole nõus tõmbekeskuste loomise ideega. IRL ja Reformierakond on loonud maavalitsustesse oma parteikontorid. Kui te vaatate Pärnu ja Valga maavanemaid, siis nad on ju puhtalt parteifunktsionäärid, kes ei mõtle oma maakonna peale. Nüüd plaanitakse valdade massimõrva - algul pandi postkontorid kinni, seejärel hakati koole sulgema, nüüd pannakse ka vallamajad kinni. Ansip on kaasa toonud stagnatsiooni. Kujutage ette, meil on tülpinud peaminister ja tema tülpinud partei. Mina ei hoiaks nii mugavaid inimesi isegi linnaosavanema ametis. Kõik ootavad, millal need mehed minema hakkavad.

Muidugi nad teevad kingitusi Kreekale, Eesti sees nad teevad kingitusi kõige jõukamatele inimestele. Kui on mõni rumal, kes sellest pole ikka veel aru saanud, et sissetulek nende poliitikast ei tõuse, siis pidage meeles: kui sa täna ei ole jõukas, siis selle poliitikaga ei lähe sa ka tulevikus jõukaks. Nende poliitika tavainimest rikkaks ei tee. Nad võtavad matsi jalast püksid ka ära. See ongi maksutõusude ja sotsiaaltoetuste kärpimise tulemus.

V

See, et Tallinnas pea iga teine inimene meie poolt hääletab, ei tähenda sugugi, et võiksime mujal Eestis rihma lõdvaks lasta. Meie erakonna tugevus ja tulevik sõltub kogu Eestist, see sõltub väikestest küladest ja alevitest, linnadest ja valdadest. Just seepärast on oluline minna kõikjal kohalikele valimistele vastu erakonna nimekirjaga ning mitte peituda valimisliitudesse. See on õiglane nii meie endi kui ka valijate suhtes. Ma tean väga hästi neid jutte kus ühele või teisele öeldakse: „No kui sa pakuks Keskerakonna asemel mulle valimisliidu nimekirja kohta, küll ma siis tuleks ja teeks..." Ärge neid jutte ometi tõsiselt võtke - ei ole neist ka siis mingit tegijat! Teie siin olete küll need, kes teavad oma kohalikke inimesi ja nende poliitilisi veendumusi, kuid kui nad tõesti tahavad teile valimistel appi tulla, siis teevad nad seda ka Keskerakonna lipu all.

Teised erakonnad ei kergita vist kulmugi selles osas, kui nende liikmed kandideerivad kohalikel valimistel valimisliidu nimekirjas. Mõnes mõttes on nad alla andnud! IRL ja Reform jagavad oma liikmetele lausa seesugust soovitust: „Tõmmake kodumurumütsike pähe, peitke silmad hästi sügavale, aga pärast valimisi rebige rind paljaks ja teatage, et olen eluaeg olnud ansiplane!" Neil on ka põhjust, et häbi pärast silmi peita ja valijale valetada, meil mitte. Keskerakonnas see päris nii lihtsasti läbi ei lähe, meie oma nägu ega silmi ei peida, ja miks peaksimegi enda sekka alles jätma need, kes ei taha erakonna nime valimistel esindada? Kui palju nad siis ikka on keskerakondlased ning kas suhtuvad meie erakonna poliitikasse ja põhimõtetesse tõsiselt?

Ma ei räägi seda mitte mingi kiusu pärast, vaid asi on lihtne: Keskerakonna nimekiri esindab Keskerakonna maailmavaadet ja ka peab vastutama oma tegude eest. Kui aga meie liikmed poevad peitu valimisliitudesse, kas siis valija võib neid usaldada ja kas lubadusi ka täidetakse? Mis veelgi tähtsam, kes siis vastutab, kui valimisliitudesse läinud keskerakondlased oma antud lubadusi valijate ees ei täida? Mina küll ei plaani selliste tegelaste eest vastutama hakata ning usun, et ega teiegi seda taha. Keskerakondlased kandideerivad Keskerakonna nimekirjas, igal pool, kus see nimekiri on olemas.

Kui teil peaks enda ideedest puudus tulema või satute pikemasse vestlusesse, siis ärge mingil juhul häbenege seda, mis on Keskerakond ära teinud Tallinnas. Just pealinnas ellu viidu on parim näide sellest, milleks oleme võimelised. Ärge unustage, et võtsime absoluutse enamuse Tallinna Linnavolikogus esimest korda 2002. aastal. Ja valija usaldas meid sama palju 2005. aastal ning rohkemgi veel 2009. aastal. Nii suurt toetust ei jagata kobakäppadele, kes millegagi hakkama ei saa, toetatakse ikka neid, kes oskavad mõistlikult ja inimkeskselt juhtida - ja seda oleme me Tallinnas teinud!

Üks vastaskandidaatidest väitis, et Keskerakond hakkas saama palju hääli alles pärast pronksiöö sündmusi. Tegelikult oli meil enamus Tallinna volikogus peaaegu kümme aastat enne pronksiööd. Niisugune on ajalooline tõde, ja kui vaja, tuleb seda meelde tuletada.

Soovitan teil rääkida ka sellest, kuidas Tallinnas on loodud tuhandeid töökohti; ehitatud munitsipaalelamud ja -turud; renoveeritud koole ja lasteaedasid; makstud pensionilisa ja tehtud apteegisoodustusi. Rääkige sellest, kuidas tallinlased saavad sõita tasuta ühistranspordiga, ning küsige, miks ei võiks nii olla kogu Eestis. Rääkige sellest, kuidas majanduskriisi ajal jätkas Tallinn ranitsatoetuse maksmist ja eraldas täiendavat raha abivajavatele peredele. Küsige seda, miks Reformierakonna ja IRLi valitsus ei suuda taastada riigis isegi matusetoetust, kui neil väidetavalt nii hästi läheb. Rääkige seda, et Tallinnas elab juba ligi 430 000 inimest. Rääkige seda, et Keskerakond on Tallinna linna hästi juhtinud ning sama tahame teha kogu Eestis. Kui te kõik selle meeles peate ja oma edukusse usute, siis läheb teil valimistel hästi.

Rahvarindest

Veel soovitan teil meeles pidada, et 2013. aasta pole mingi tavaliste valimiste aasta, vaid tähistame Rahvarinde 25-ndat sünnipäeva. Paljud Keskerakonna liikmed mäletavad ise seda aega ja kõiki neid pöördelisi sündmusi väga hästi, sest olid otse nende keskel. Ei mina ega ka keegi teine ei osanud ju päris täpselt ette näha, mis sellest Rahvarinde loomisest lõpuks välja tuleb, kuid nüüdseks teavad kõik, et meil läks väga hästi. Eesti sai vabaks!

Muide, see oli ju alles 1998. aasta kui taasiseseisvumispäevast sai rahvale vaba päev ning riigipüha. Mul on aga hea meel, et 20. augusti tähistamine muutub järk-järgult üha tähtsamaks sündmuseks kogu Eestis - mis seal salata, Tallinn on kindlasti selleks andnud omapoolse tõuke ja panuse. Teisipäeval tähistasime siinsamas lähedal, Harjumäel seda päeva Balti keti mälestuskivi paigaldamisega, mille kinkis Tallinnale Leedu pealinn Vilnius. Nüüd on sellised kivid Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Koostegutsemine ja ühtsus panid 25 aastat tagasi alguse sündmustele, mis taastasid Eesti iseseisvuse, ning me ei tohi seda ühtsust unustada ka nüüd. See kehtib nii Baltimaade, Eesti inimeste kui ka Keskerakonna kohta.

Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest ja me ei tohi kellelgi lubada seda olulist fakti salata. Ka see võib olla üks osa teie „arsenalist", kui valijate ette toetust küsima lähete. Neile, kes Rahvarinnet enam ei mäleta, tuletage meelde. Neile, kes sellest veel kuulnud pole, tehke selgeks. Lavale jõudis ka Rahvarinde sündmusi meenutav rahvatükk. See oli suurepärane teatritükk, mis maalis vaatajatele tollastest sündmustest sõbraliku pildi. Ja loomulikult avame oktoobri algul Vabaduse väljakul Rahvarinde muuseumi - muuseumi, mille tegelikult oleks pidanud juba ammu ära tegema, sest nii Vilniuses kui ka Riias on sellised muuseumid ammu olemas.

Niisiis, head erakonnakaaslased, kui keegi kibedas valimisvõitluses püüab hakata teile ette heitma, et Keskerakond pole eestimeelne erakond, siis teate, mida sellise jama peale vastata. Erakond, mis kasvas välja meie oma riigi taastamist juhtinud rahvaliikumisest, on eestimeelsem kui teised erakonnad kokku, rääkigu nad mida tahes.

Aga me ei tohi oma oponente alahinnata. Muutumas on nende taktika valimisvõitluses.

Priit Hõbemägi kirjutas 19. augustil Delfis seda, mida kogu vastasrinna propagandamasin praegu üritab laial rindel koordineeritult tõestada: „Oma edus ette kindel Savisaar elab praegu nagu või sees, avab üritusi ja lõikab lindikesi..."

Selle jutu eesmärk pole enam otsekohene Keskerakonna harjumuspärasel viisil  ründamine ja parempoolsete tugevuse tõestamine. Nüüd on nende taktika muutunud - Keskerakonna toetajaid püütakse uinutada uue jutuga, et tsentristide võit on juba samahästi kui kindel. Millega loodetakse, et meie valijad jäävad koju, kuna asi on juba otsustatud. Ja samas tahetakse selle jutuga loomulikult hirmutada meie vastaseid, et ehmatada need otsustaval hetkel välja tulema „Eestit päästma".

Meie positsioonid enne ametliku valimiskampaania algust pole tõesti halvad, tööd on tehtud ja rahvas toetab meid. Kuid Keskerakonna poliitika jätkamiseks on seis täna vägagi tasavägine. Kui Keskerakond ei saavuta enamust Eesti pealinnas, siis peame olema valmis päkapikkude koalitsiooniks, mida täna ju keegi pole välistanud.  

Päkapikkude koalitsiooni puhul tuleb öelda hüvasti tasuta ühistranspordile Tallinnas ja terves Eestis. Hüvasti, munitsipaalkorterite ehitus! Hüvasti, eakate hinnatõusu- ja ravimitoetus! Hüvasti kõik see, mis Eesti inimest veel üldse vee peal hoiab!

 Kuid ühtki lahingut ei ole võidetud ega kaotatud enne võitluse lõppu. Me saame võita ainult siis, kui ei lase endale võitjakrooni ette pähe suruda.

VI

Töökohtade kohta on meie valitsuse ametlik seisukoht, et see probleem on justkui lahenenud. Juba jälle kostab ministrite suust selgitusi, et tegelikult on puudu hoopis pädevaid inimesi ja oskustega töökäsi.

See jutt, sõbrad, on jama! See on puhas jama, ja sellest saab aru iga Eesti inimene, kes vaatab lahtiste silmadega enda ümber.

Keegi ei tea, palju on Eestis tegelikult töötuid.

Keegi ei tea, kui palju eestlasi töötab tegelikult välismaal.

Ametlikult on neid on ligi 30 000, kuid isegi Sotsiaalministeeriumi ametnikud tunnistavad, et see number on ilmselt vale. Välismaal elab isegi ametliku statistika kohaselt üle 80 000 Eesti kodaniku. Veel üks uuring toob välja, et vähemalt 65 000 palgatöötajat tahab Eestist ära minna. Kui see pole kriis, siis mis on kriis? Nagu me kahjuks teame, on ametlikud numbrid alati tegelikest ilusamad.

Töökohtade mure on otseselt seotud hindadega - meie palgad on idaeuroopalikud, kuid hinnad lääneeuroopalikud. Vaadake Soomes või Saksamaal poodi - paljud hinnad on nagu meil, aga ometi me teame, et soomlaste keskmine sissetulek on eestimaalaste keskmisest sissetulekust mitu korda suurem. Liiga paljudele inimestele kas ei jätku Eestis tööd või kui jätkub, siis see ei võimalda normaalset äraelamist. Nad tahaksid elada parem võõrsil kui siin!

Kui tööpuudust püütakse maha vaikida, siis kõrgete hindade kohta räägivad ministrid ja peaminister, et see on paratamatus. Väikese avatud majandusega riigis ei saavatki hinnad olla teistsugused. Meie hindu ei mõjutavat. Abitu minnalaskmispoliitika tulemusel on Eesti hinnatase kerkinud sellisesse kosmilisse kõrgusesse, et sel kevadel lennutas Ansipi valitsus Prantsuse Guajaanas asuvalt kosmodroomilt ilmaruumi koguni satelliidi.

Mis on Keskerakonna ülesanne? Keskerakond peab eelseisvas valimiskampaanias viima iga Eesti inimeseni nendes kahes küsimuses selge sõnumi - me peame ja me saame nii töökohtade kui hindade osas olukorda muuta.

Vaja on ainult õiget poliitikat, tahet ja pealehakkamist. Vaja on panna riik inimeste heaks tööle. Riik peab vastama inimeste ootustele, mitte pole riigi asi inimestele öelda, et nemad ei kõlba!

Riik saab luua töökohti ning saab toetada omavalitsusi nende loomisel. Mis puutub hindadesse, siis tuleb esmalt paljastada vale, nagu oleks hinnatõusud tulnud kuskilt iseenesest ja tunnistada, et selle taga on väga konkreetsed valitsuse otsused - peamiselt otsesed ja kaudsed maksud ja aktsiisid, mida on tõstetud nii mitu korda ja nii sageli, et sellest pole kellelgi täit ülevaadet.

Sealt need hinnatõusud tulevad, mitte Issandalt Jumalalt ja Pühalt Vaimult, vaid Andrus Ansipilt, Jürgen Ligilt ja Juhan Partsilt!

Seda kõike peame me Eesti inimestele ütlema.

Sealjuures ei räägi me mitte ainult riigi suurima opositsioonijõu pingilt Toompeal. Ärgem unustagem, et kõik see aeg on Keskerakond olnud võimul Eestis suurimas omavalitsuses, kus me oleme väga veenvalt tõestanud, et meie poliitika pole utoopiline ja elukauge, vaid on realistlik ja praktiline.

Ma julgen öelda, et mitte kunagi varem ei ole valijate ees olnud nii selge ja nii ühene valik kui nendel valimistel. Inimestel on tänaseks väga selge, mille eest võitleb Keskerakond ja millist poliitikat esindavad paremerakonnad IRL ja Reformierakond.

Need poliitikad on nagu öö ja päev, neid ei saa omavahel segamini ajada. Ja inimesed saavad otsustada: kas üks või teine? Mul on kahju, et olukorras, kus valimisteni on jäänud vaid loetud nädalad, ei ole meil täit selgust sotsiaaldemokraatide osas. Paljud nende seisukohad on sarnased meie seisukohtadele - näiteks ka nemad toetavad keskerakondlikku astmelist tulumaksu.

Kuid me pole päriselt kuulnud nende hinnangut viimase viie aasta arengutele riigis. Ma mõistan, et neil on raske - esimesed jõhkrad eelarvekärped viisid ju parempoolsete õhutusel läbi nemad ning meie sotsid ajasid majanduskriisi esimestel kuudel Euroopa kõige parempoolsemat rahanduspoliitikat, kuni paremerakonnad nad valitsusest välja viskasid.

Mina ootan ja Eesti ootab sotsidelt selget hinnangut praeguse valitsuse poliitikale ja seisukohtadele. Kas nad toetavad neid või ei toeta? Ja ma usun, et mitte ainult meie, vaid ka valijad tahaksid teada, millist poliitikat sotsid nt Tallinnas tegelikult ajada kavatsevad.

Paljud sotsiaaldemokraadid on sümpaatsed inimesed. Ka mina võiksin anda valijatele soovituse neid toetada, kui neile mingil põhjusel Keskerakond ei sobi, kuid ma ei saa seda teha, kuni ma pole kuulnud selget seisukohta sotside suust, mis välistaks võimaluse, et neist saab taas piskukese võimu nimel parempoolsete väike usin abiline. Seda kindlust minul ja valijatel täna ei ole.

Ja mulle on murettekitav, et sotsid paistavad oma kampaaniat alustavat hoopis valest otsast. Nende meelest peavad muutused algama Türist ja Tallinnast ning alles siis jõudma Toompeale. Meie arvame täpselt vastupidi.

Tõesti, sõbrad Mikser, Nestor ja Saar, mõelge nüüd ikka järele - kuidas on väike Türi linn süüdi selles, et üle Eesti pole töökohti ja inimesed kolivad massiliselt ära välismaale. Kas elektri ja teiste hindade tõusud, mis pigistavad kõigi Eesti perede rahakotti, on samuti Türist alguse saanud? Ei, sotsid-sõbrad, väike Türi ei puutu siin asjasse. Viga on Toompeal. Ja muutused peavad algama Toompealt ja jõudma sealt ka omavalitsustesse, kes ootavad riigilt euroopalikku omavalitsuspoliitikat.

Ma usun, et ka valijad tahaksid teada, kellega sotsid päriselt on? Kas parempoolsetega või meiega? Kas nad toetavad seda poliitikat, mida aetakse, või seda, mida võidaks ajada, et inimeste heaolu ja toimetulekut päriselt parandada? Selles on küsimus.

Ma ei soovitaks sotsidel liiga kauaks kahele toolile korraga istuma jääda - see pole hea poliitika, see pole aus poliitika.

VII

Stagnatsioon ja Ansip. Mina ei ole mineja mees

Majandusministrina käivitasin ma Arengufondi. See oli mõttekoda, kes analüüsis Eesti ees olevaid võimalusi ja riske ning andis otsustajatele tarka nõu. Kolm aastat tagasi avaldas Arengufond neli võimalikku tulevikustsenaariumi, milline võib olla Eesti oma sajandal aastapäeval, 2018. aastal. Nende nelja arengusuuna seas oli positiivseid ja oli negatiivseid. Üks stsenaarium 2010. aastal oli selline, et kõik jätkub vanaviisi. Midagi ei muutu ja Reformierakond koos oma pisikese partneriga jätkab sama poliitikat. Selle stsenaariumi tulemina muutub Eesti 2018. aastaks Lõuna-Soomeks ehk piirkonnaks, kust tolmuimejana töötajaid välja tõmmatakse ja ise initsiatiivi ei näidata.

Kolm aastat tagasi hoiatas Arengufond, et kui anda Reformierakonnale veel võimalus sedasama teha, mis meid kriisi viis, siis Skandinaavia kapital jätkab Eestis domineerimist, majandusmudel ei muutu ja ajude äravool kiireneb. Tööjõu madal hind annab mõneks aastaks tööd, ent kasvutempo on aeglane ja arengulagi ees. Kokku hakkab igal aastal Eestist lahkuma 5000 väga heade kutseoskustega töötajat ja kõrgkooliastujat, vähendades lühiajaliselt tööpuuduse koormust, kuid teravdades pikemas plaanis demograafilist ja talentide kriisi.

Arengufond nentis selle stsenaariumi lõpetuseks, et varem või hiljem tuleb muuta majanduspoliitikat ning liikuda strateegilisema majandusse sekkumise poole, sest selle Lõuna-Soome stsenaariumi majanduslik ja sotsiaalne hind on kõrge.

Reformierakonna majandusmudelis peituv võhm ja arengupotentsiaal on jätkuvalt piiratud. Ma ei pea ilmselt ütlemagi, et aasta peale seda mõttepaberit Arengufond põhimõtteliselt lõpetati ja juhiks pandi keegi IRL-ile lähedal seisev koolitaja.

Paraku on see negatiivne areng päriselt aset leidmas. Ansip on väsinud, tema ministrid tülpinud. 18 kuud tagasi teatas Andrus Ansip Tartus vabariigi aastapäeva kõnet pidades, et järgmist valitsust tema enam ei moodusta - ei enne ega pärast uue Riigikogu valimist.

Veskimees on väsinud, veskikivid kulunud. Juba katkematu aasta toetab märkimisväärselt suurem osa Eesti rahvast opositsiooni kui valitsust. Seisak ja uue ootus nagu kolmkümmend aastat tagasi Andropovi ja Tšernenko ajal. Siis lahkusid raudse eesriide taha vähesed, nende seas Valdo Randpere. Ansipi ja Ligi majanduspoliitika eest põgenevad Põhjamaades tööd otsima tuhanded.

Ja kui valitsusel ideid olukorra parandamiseks pole, kui peaminister mõtleb vaid lahkumisele, aga alternatiive kardetakse, siis ongi saabumas kraanide kinnikeeramise aeg. Mida muud see plaanitav streigiõiguse vähendamine on. Väsinud valitsus kardab kõiki. Aga aeg vahetuseks on juba üleküps.

Ansip teatab, et ta paneb varsti ameti maha. Mina küll ei pane. Mina ei lähe kuhugi, ei Tallinna ega ka partei eesotsast, kuni rahvas mind valib. Mina ei ole see mineja mees.

VIII

Haldusreformi vastu

Taiplikumad poliitikavaatlejad tunnevad juba ära tehnoloogiad, mida kasutatakse ebameeldivate teemade tapmiseks. IRL-i varustuses on üheks selliseks ikka ja jälle haldusreformi lauale tõstmine ja punase markeriga uute vallapiiride joonistamine.

Mida siis püütakse peita ajal, kui kõik usinasti tõmbekeskuste üle arutama asuvad? Esiteks peidab IRL sellega oma vastutust olukorra eest, kus omavalitsustelt on kärbitud lasteaedade ja noortespordi raha, võetud vähemaks teehoiuraha ning praktiliselt kaotatud igasugune iseotsustamisõigus kohalike maksude osas. Teiseks peidab IRL sellega oma eelmisi äpardunud valimislubadusi. Kes ei mäletaks kahe aasta tagust lepingut valijaga, kus lubati kodukulud alla tuua. Kodukulud on vastupidi aga kiirelt kasvanud, lepingut on rikutud, aga IRL loodab valija lühikesele mälule ja on avanud taas telereklaamiralli. Kolmandaks püüab IRL tõmbekeskustest rääkides varjutada omaenese haridusministri poliitikat, kes nendessamades tõmbekeskustes on usinasti asunud maagümnaasiume sulgema. Majandusminister Parts on sulgenud seal ka postkontorid. Siseminister Vaher on maapiirkondades muutnud päästjad vabatahtlikeks. Tõmbekeskuste jutt selles valguses on Eesti väljasuretamise jutt.

Algul pandi kinni postkontorid, seejärel suleti koolid, nüüd pannakse kinni ka vallamajad.

Tõmbekeskuste puhul joonistus eriti ilmekalt välja ka maavanemate roll. Nad ei esinda enam oma maakonda, vaid parteid, kuhu nad kuuluvad. Kõik Eesti maavanemad, välja arvatud häälte võltsimise skandaali ajal Reformierakonnast välja visatud Lääne-Virumaa maavanem, on kas IRL-i või Reformierakonna liikmed. Nemad pidid vahendama kohalike valdade nägemust, kellele antakse tulevikus eluõigus. Ja vaid üks neist julges teha ettepaneku, kus Lääne-Virus jääks alles arvestatav hulk valdu. Teiste parteiliste maavanemate arvates on kaks-kolm valda maakonna peale küll.

Suur osa neist maavanematest kasutab riigi ressurssi ja kandideerib eelolevatel valimistel valitsuserakonna nimekirjas. Maavalitsused ei aja enam ammu oma maakonna rahva asja, vaid on muutunud riigi raha eest ülalpeetavateks parteikontoriteks. Nii et reformi võiks alustada maavanemate kaotamisest, sellise eelnõu on Riigikogus ka Keskerakond esitanud.

Selleks, et elu Eestis oleks väärikas igas punktis, tuleb omavalitsustele anda tagasi nende ülesanneteks vajaminev tulumaksuosa. Tuleb jätta rahule maakoolid ja riik peab täitma oma ülesandeid arstiabi ja pääste osas ka linnadest väljaspool. Alles siis, kui need elementaarsed nõuded on täidetud, saab rääkida sellest, et Eestis on hea elada igal pool.

IX

E-valimiste vastu

Räägime nüüd sellest, miks Keskerakond kritiseerib e-valimisi.

Valimised peavad olema ja näima ausad, ilma selleta pole demokraatia võimalik. E-valimised aga pole ega näi ausad, ja sellega seatakse kahtluse alla ka valimistulemuste legitiimsus.

Maailmas pole mitte ühtegi riiki, kes Eestiga samal moel interneti teel hääletades jagaks avalikku võimu. Ja põhjus on lihtne - interneti teel valimist võimaldades pole tehniliselt võimalik kaitsta valijat ja tema arvutit ega valimiskomisjoni inimesi ega nende arvutisüsteeme rünnete eest. Tagatud pole valija privaatsus, valimistulemuste kindlakstegemisel läbipaistvus ega tõestatavus ning lisaks süsteemi sisemisele inimriskile on täiesti tähelepanuta võimalus, et valimistulemusi saab manipuleerida ka väljastpoolt.  

Me teame, et maailmas on vähemalt üks riik, kes talletab ja töötleb oma superandmebaasides praktiliselt kogu internetiliiklust. Aga kindlasti on ka teisi maid, kes teevad tõsiseid pingutusi, et samasugust võimekust välja arendada.

See tähendab, et ka internetis hääletamisel pole tagatud kellegi privaatsus. Nii nagu pole mul kogu lugupidamise juures mingit põhjust uskuda, et Eesti IT-meeste kollektiivne kaitsevõimekus suudab vastu panna nende riikide taibude hordidele, kes on reaalselt huvitatud meie valimistulemustega manipuleerimisest.

Me peame hoiatama - iga praeguses valimissüsteemis internetis antud hääl ohustab nii iga valijat ennast kui ka meie riiki.  

Palun ärge saage valesti aru - internet on hea asi, aga mitte valimisteks! Ehitusel ei kasuta ju keegi köögimikserit mördi segamisel, kuigi mikseri-sarnast tööriista on vaja ka selleks. Täpsuse ja puhtuse nõuded on liiga erinevad.   Nii ei saa kasutada ka kõikehõlmavat ja kõike sisaldavat internetti ülipeent täpsust ja täielikku puhtust nõudvatel valimisprotseduuridel - saastumine ja untsuminek on samahästi kui garanteeritud.

Ja see, kui meil ametlikult juba tunnistatakse, et võib juhtuda küll, aga samas raiutakse, et seni pole midagi juhtunud, ei veena enam kedagi. Panused nii Eestis kui maailmas on valimiste puhul liiga suured, et uskuda kellegi ausõna.

VIII

Roheline pealinn

Tahame jätkata Eesti inimeste heaolu eest seismist ja selleks peame esmatähtsaks inimeste toimetuleku parandamist. Räägime kõigepealt Tallinnast.

Jätkame sünnitoetuste ja esmakordselt kooli mineva lapse toetuse maksmist.

Paljudele lastele on koolitoit ainus soe toidukord päevas. Peame oluliseks, et meie lapsed saaksid täisväärtuslikku koolitoitu ja seetõttu tõstame linna panuse tasuta koolilõunas kahekordseks. See tagab tervisliku toidu 30 tuhandele lapsele.

Vähekindlustatud peredele maksame ka koolimineku toetust.

Lasteaiakohtade arvu suurendamiseks ehitame juurde või rekonstrueerime täielikult igal aastal ühe lasteaia (Kadriorus Koidula lasteaed, Kesklinnas Tallinna 26. lasteaed, Pirita-Kose lasteaed, jne ). Arvestades demograafilist arengut, panustame ka moodullasteaedade ja täiendavate rühmade avamisse.

Rekonstrueerime igal aastal ühe kooli. Tallinna sportimisvõimaluste parandamiseks ehitame valmis Tondiraba spordikompleksi jäähalli ning Sõle spordikompleksi, rekonstrueerime Kalevi spordihalli ja koostöös erasektoriga ehitame valmis Tondiraba golfi- ja puhkekeskuse.

Oleme seadnud eesmärgiks saavutada Tallinnale Euroopa rohelise pealinna tiitel aastaks 2018. Selleks jätkame ühistranspordi ja kergliikluse kasutamise soodustamist, haljastuse rajamist, välisõhu kvaliteedi parandamist ning jäätmekäitluse linlastele soodsamaks muutmist.

Jätkame munitsipaalmajade ehitamise programmi, mille raames ehitame Põhja-Tallinnas sajad uued eluruumid. Samuti valmistame ette uue munitsipaalehituspiirkonna Lasnamäel Valgel tänaval. Jätkame koostööd korteriühistutega hoovialade korrastamisel, parklate rajamisel, koolitustel ja info jagamisel.

Tallinna ühistransport on jõudnud uuele tasemele, kuid selle arendamist tuleb jätkata. Laiendame tasuta ühistranspordi teenust „Pargi ja reisi!"-parklate kasutajatele, soetame uut veeremit ning tagame, et aastaks 2016 sõidavad Tallinnas 3. ja 4. trammiliinil uued trammid.

Oleme kehtestanud enamuse mereäärsetest planeeringutest ja see annab võimaluse mereääre avamiseks tallinlastele. Tallinna kesklinn saab rannapromenaadi ja mereäärsed kohvikud.

Koos Tallinna luteriusuliste kogukonnaga ehitame 2017. aastaks valmis Mustamäe kiriku. Selleks anname kirikuehituseks vajaliku maa, loome infrastruktuuri ja aitame kogudust vahendite kogumisel.

Hindade tasakaalustamiseks toetame konkurentsi kaubanduses ning seame eesmärgiks, et Tallinn saaks juurde 17 uut toidukauplust.

Töökohtade loomise toetamiseks jätkame uute töökohtade loomise toetuse, messitoetuse, praktikajuhendaja, klastritoetuse ja sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse maksmist. Töötutele jätkame messi ,,Tallinn töötab", ning info- ja teabepäevade korraldamist. Jätkavad ka tööotsijate klubid ning tööõiguse- ja hõivealane nõustamine.

Jätkame kergliiklusteede võrgustiku rajamist, seades eesmärgiks erinevate kergliiklusteede ühendamise. Jätkame ka jalgrattaparklate rajamist. Parkidest rekonstrueerime Tammsaare ja Kase pargid. Kadrioru pargis uuendame alumise aia.

Jätkame vanalinna jalakäijatesõbralikuks muutmist - rekonstrueerime Viru tänava. Viru tänav peab saama samasuguseks jalakäijate alaks nagu seda saab sel sügisel Harju tänav.

Seenioridele ja vähekindlustatutele jätkame toetuste maksmist. Tagame, et pensionärid saavad ka edaspidi pensionilisa, ning laiendame rohelise kaardiga antavaid soodustusi ka toidu- ja tarbekaupadele.

Vähekindlustatutele maksame toetusi toimetuleku tagamiseks, tervise säilitamiseks, taastus- ja hooldusraviks, retseptiravimite ostuks ja vaktsineerimiseks. Samuti abivahendite soetamiseks ja õnnetusjuhtumite puhul. Lastele maksame toetusi ka hariduse ning huvi- ja sporditegevuse hüvitamiseks.

IX

Tallinna linnapeana töötan selle nimel, et Tallinnas oleks hea elada, Keskerakonna esimehena teen kõik selleks, et kogu Eesti töötaks nagu Tallinn. Tallinnas ja Eestimaa omavalitsustes, kus Keskerakond võimul on, oleme näidanud, et rahva heaolu on võimalik parandada. Ja rahvas on vastanud sellele toetusega. Me ei ütle, et midagi pole võimalik teha või et turg paneb kõik paika. Ei! Meie ütleme, et meie riik ja meie linn on meie kätes. Ehk lühidalt Tammsaare sõnadega: tehkem tööd ja nähkem vaeva, siis tuleb ka armastus.

Kalev Kallo, Keskerakonna asutajaliige kirjutab äsjailmunud Kesknädalas:

„XIV kongressile läheb 14000-liikmeline Keskerakond nagu suur uhke laev, kes on oma sadamasse sildunud ning keda omad ja poolehoidjad uhkusega imetlevad ning keda vastased ja laevast maha kirjutatud kadedusega kiibitsevad. See laev peatub korraks, et koguda mõtteid, täiendada meeskonda ja taas suunduda poliitikamerele aitamaks Eesti inimesi paremale elule."

Mõtleme selle üle, millest Kalev Kallo kirjutab. See on meie eesmärk, see on siht meie südames, see on meie lootus ja armastus. Seisame meie erakonna eest, seisame meie inimeste eest, seisame Eestimaa eest!

ELAGU KESKERAKOND!!!

Jaga |