Tšernobõli veteranid saavad suuremat toetust

Eesti Tšernobõli Ühingu juhatuse esimees Jüri Reinmann on seda toetuse suurendamist ning toetusesaajate ringi laiendamist nimetanud auvõla tasumiseks veteranidele.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev tunnustas riigivõimu toetuse eest katastroofi likvideerijatele, kes jätsid oma tervise 32 aastat tagasi Pripjatti. „Keskerakond on aastaid nõudnud Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud veteranide õiguste tagamist võrdsetel alustel. 2018. aastani kehtis Eestis olukord, kus suurem osa Tšernobõli veteranidest jäid riigipoolsest toetusest ilma, sest siiamaani Tšernobõli veterane puudutav oli reguleeritud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusega, mis omakorda tekitas olukorda, kus ka osa Eesti kodanikest jäi toetusest ilma, rääkimata määratlemata kodakondsusega inimestest,“ meenutas Dmitrijev.

„Sotsiaalhoolekandeseadusse viidud muudatused kindlasti vähendavad ebaõiglust Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonda omal ajal sunniviisiliselt saadetud inimeste suhtes, kes jätsid sinna nii oma tervist kui ka elu. Neid inimesi, keda Eestist saadeti Tšernobõli katastroofipiirkonda, on praeguseks jäänud tunduvalt vähem kui 3000. Needsamad inimesed, tänu kellele on ära hoitud laiem, Euroopa mastaabiga ja suurema keskkonnamõjuga katastroof, on sunnitud pidevalt tegelema oma tervise probleemidega, ja 230-eurone sotsiaaltoetus ei lahenda veel kõiki probleeme, kuid on igati nendele abiks,“ ütles Dmitrijev.

Peaminister Jüri Ratas on toetuse suurendamist nimetanud märgilise tähendusega otsuseks, millega „likvideeritakse ebaõiglus Tšernobõli tuumakatastroofi  piirkonda omal ajal sunniviisiliselt saadetud ja täna Eesti kodakondsust mitte omavate Eestimaa elanike suhtes“.

 Toetust makstakse 230 eurot kalendriaastas. Toetusele on õigus nendel, kes on seda saanud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel, samuti naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutel ning määratlemata kodakondsusega inimestel, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa, alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel.

Tšernobõl

Eestist saadeti 26. aprillil 1986 aset leidnud Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimise töödele 4833 meest, peamiselt vanuses 20–39 aastat. Enamik neist saadeti sinna sõjaväeliste kordusõppuste sildi all. 85% meestest viibis Tšernobõlis kolm kuni neli kuud, kuigi oli ette nähtud, et üle kahe kuu ei tohiks seal keegi olla. Mehed tegid transpordi-, ehitus- ja lammutustöid, eemaldasid saastunud pinnast labidatega ja osalesid purunenud reaktorile sarkofaagi ehitamisel. Peamiseks kaitsevahendiks oli neil vati-marlimask, kuid paljud ei kasutanud sedagi. Joodipreparaate sai 30–40% meestest, kuid sageli anti joodipreparaate hilinemisega. 87 protsendil Tšernobõlis käinutel olid ametlikult registreeritud kiiritusdoosid, mis kanti sõjaväepiletisse või sõjaväenimekirja. Kõik Tšernobõlis käinud said väga suure kiiritusdoosi, kuigi ametlik versioon seda ei kinnitanud.

[fotol]  Tšernobõli tuumajaama 4. reaktor 20 aastat pärast plahvatust.

Jaga |