Eesti rahvuskultuur koomaeelses seisus - kas jälle?!

Vello Lattik,      15. jaanuar 2003


Lehitsen Tallinna Roosikrantsi tänava euroinfopunktist kaasahaaratut voldikut teemal "Migratsioon ja varjupaigapoliitika" ning üks punkt tundub ammu teada ning teatud. Tsiteerin:
"Kas liikumis- ja töötamisvõimaluste suurenemine ei mõju halvasti eesti rahvuskultuurile ja identiteedile?
Eesti Rahvuskultuur rikastub, kontakteerudes senisest palju tihedamini teiste Euroopa kultuuridega. Eesti ühiskond muutub mitmekultuursemaks, meie mõttelaad saab veelgi rohkem uusi mõjutusi. Eesti identiteet areneb väikerahva enesekaitsehoiakust vaba Euroopa rahva koostöö- ja osalemistahteks."
Sorin oma arhiivis. Heidan pilgu ÜK(b)P Keskkomitee XIX kongressi materjalidele, lappan Eestimaa K(b)P Keskkomitee kurikuulsa VIII pleenumi (1950) dokumente ja meenutan 1954. aasta märtsikuu Loomingus avaldatud Viktor Maamägi artiklit "Eesti sotsialistliku rahvuse kujunemine" ja kõik saab selgeks.
Euroagitaatorid on kiiduväärselt tugevad kommunistid-leninlased, kes kõhklematult teistelt maha kirjutavad, kasutavad kommunistide ideid ja isegi lausestust. Ent võrdleme koos:
"Eesti rahvuskultuur rikastub, kontakteerudes senisest palju tihedamini teiste Euroopa kultuuridega" - nii on europropagandistidel.
"Nõukogude võimu aastail arenes ja rikastus ühtne, üldrahvalik sotsialistlik kultuur. See sai võimalikuks tänu tihedatele kontaktidele nõukogude vennasrahvaste kultuuridega" - nii kõlab see kommunistidel.
"Eesti ühiskond muutub mitmekultuursemaks… Eesti identiteet areneb väikerahva enesekaitsehoiakust vaba Euroopa rahva koostöö ja osalemistahteks" - europropagandistidel.
"Eesti kultuur nagu eesti ühiskond sai vabadelt vennasrahvastelt rikkalikult uusi mõjutusi, mis muutis ka meie mõttelaadi. Tekkis ajalooliselt uus ühendus - nõukogude rahvas, valmis õlg õla kõrval veelgi tihedamaks koostööks ja ühteliitumiseks" - kommunistidel.
Pimegi näeb ja loll mõistab, et vahet hoiakutes peaaegu pole. Kas laseme end uutel eurosõpradel sedavõrd tasalülitada, nagu seda pole suudetud ka pärast VIII pleenumit, kõige süngematel aastatel? Kas me tahame seda? Mina mitte! Mina vastan 2003. aasta 14. septembril - EI!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)