Kesknädala küsimustele vastab EDGAR SAVISAAR

Kuis tunne on: kas valimisvõit on juba käes? Eesti Päevaleht ja Postimees kuulutasid sellest ju lausa esikülgedel...

Päevaleht ja Postimees kirjutasid seda sellepärast, et meie pooldajad loiuks muutuksid ja valimistele ei tuleks, sest võit olevat ka ilma nende häälteta käes. Ning ka sellepärast, et IRL-i ja Reformi pooldajad  mõtleksid vastupidi - mobiliseeruks ja tuleks valimistele.

Sama trikki kasutati ka eelmistel valimistel, ja mõni kergeusklik valija tõesti jooksiski paar tundi enne kastide sulgemist etteantud suunas.

Arvan, et nüüd on inimesed ettevaatlikumad ega usu igasuguseid valimiseelseid nõkse.

Vähemalt osa neist uuringutest on teinud mingi mulle tundmatu firma ning neis on mitu küsitavust: valimisaktiivsus 93%, meestest on saanud peamised Keskerakonna toetajad, kuigi tavaliselt on meie toetajateks rohkem naised.

Ma ei usu ka reformistidele ennustatavat edu Nõmmel.  Kanalisatsiooni ja ka Nõmme turgu lubasid nad juba 10 aastat tagasi, aga ei liigutanud sõrmegi. Võrrelge seda sellega, mida praegune linnaosavanem Rainer Vakra on Nõmmel ära teinud!

Aga kõigest hoolimata - valimisvõidust on kindlasti veel vara rääkida.  Eelseisvate päevade jooksul kallatakse meid igasuguse poriga üle.

Kas üldse keegi praegu linnajuhtimisega tegeleb või on kõik sukeldunud valimiskampaaniasse?

Isegi viimastel päevadel on linnavalitsuses toimunud mitu strateegilist kohtumist.

6. ja 7. oktoobril käis Tallinnas arhitekt Jack Weinand, kellele USA investorid on teinud ülesandeks välja töötada Linnahalli ja selle ümbruse renoveerimise projekt. Ta on väga põnev saksa päritoluga arhitekt, kes elab Pariisis ja töötab USA firmade heaks.

Kokkuleppele ameeriklastega kirjutasime alla mais, ja mõne kuuga on küllalt kaugele jõutud. Mulle oli väga sümpaatne, et Weinandi  projektis on suur rõhk avatud linnaruumil - rohelust ohtralt, mitte ei maeta kõike kividesse. See oli tervikprojekt! Lõppsihid on sellised: 2011. aasta jooksul peaks Linnahall saama renoveeritud ja 2013. aastaks kogu piirkond välja ehitatud.

7. oktoobril külastas Tallinna mõjukas majandusdelegatsioon Hiinast. Kohtusime Hiina Rahvusliku Majanduskorporatsiooni asepresidendi Feng Zechuni ja Hiina Arengupanga Ida-Euroopa osakonna direktori Ren Feiga. Arutasime Lasnamäed kesklinnaga ühendava  trammiliini projekteerimist ja ehitamist, veeremi soetamist ja käikuandmist.

Tallinn on läbi viinud Lasnamäe trammi teostatavusuuringu ja koostanud lähteülesande uute trammiliinide rajamiseks. Linnavolikogu  on teostatavus- ja tasuvusuuringu tulemustest lähtuvalt kinnitanud ka Lasnamäe trammiliini kulgemise trassid pikkusega 9,5 kilomeetrit. Kuna Vabariigi Valitsus ei leidnud võimalust lülitada seda projekti  transpordi infrastruktuuri väljaehitamise kavasse, asus Tallinna linn otsima alternatiivseid lahendusi projekti rahastamiseks ja elluviimiseks.

Nüüd ongi jõutud koostööni Hiina Rahvusliku Majanduskorporatsiooniga, millesse kuuluvad ettevõtted, mis tegelevad ühistranspordivahendite tootmisega, ning ehitusfirmad, mille ülesandeks on erinevate suurte infrastruktuuride projekteerimine ja teostamine.

Leppisime kokku moodustada Tallinna ja Hiina ühine töörühm projektide läbitöötamiseks ja edasiste sammude kavandamiseks.

Usun, et Lasnamäe trammiliini väljaehitamisest võib saada ajalooline kahe riigi koostööprojekt. Vaatame, kumb varem valmis saab: kas Tallinna Sadam kaualubatud Hiina kaubaterminali või Tallinna linn Lasnamäe trammiliini? Konkurents on mõlemale kasulik, aga linnal on siiski suuremad šansid, sest riigis on rohkem bürokraatiat, mis igale projektile võivad pidurdavalt mõjuda.

Uue trammiliini rajamine on eriti tähtis Lasnamäe elanikkonnale ja sealsetele ettevõtetele. Mõelge ise, Lasnamäel elab rohkem kui 110 000 inimest ja nende ühendustee kesklinnaga jätab paremat soovida. Juba 30 aastat on lubatud rajada ühendust kesklinnaga, aga seni on kõik sõnadeks jäänudki. Ma usun, et meie teeme selle Tallinna rahva rõõmuks ära.

Kas „kääriralli" jätkub? Ega sellega liiale ole mindud?

Olin eelmise nädala lõpul Räpinas. Kogu kesklinn oli politsei poolt kinni pandud, sest avati remonditud tänavat - Räpinas on võimul Reformierakond.

Igal pool, kus on midagi avada, seal ka avatakse. Palju hullem oleks siis, kui neli aastat tagasi antud lubadusi üldse enam ei mäletataks. Kõik võimulolijad mis tahes parteist püüavad näidata, kuidas nad on oma toonaste lubaduste täitmisega hakkama saanud.

Meil ei ole midagi häbeneda - võime uhkelt ette näidata, milliseid objekte me neli aastat tagasi lubasime, ja nüüd need objektid pidulikult avada.

Olen väga rahul, et võisin avada ka Peeter Rebase ehitatud Solarise kompleksi. Seisin seal ja mõtlesin: kui kahepalgelised võivad ikka olla inimesed! Mäletan, kuidas mõni ähvardas ennast vana Sakala hoone külge aheldada ja mõni võib-olla isegi tegi seda, aga nüüd seisid nad kõik peaaegu kilomeetripikkuses järjekorras Solarise ukse ees, nagu presidendi vastuvõtul, üks uhkem kui teine. Kuulsin Kanal 2-s ühelt reformierakondlaselt, et tema olevat lausa selle maja ristiema.

Mõtlesin seepeale: kus see „ristiema" siis oli, kui Keskerakonda ja meie toonast kultuuriministrit tema parteikaaslaste poolt selle ehituse pärast mõnitati?

Rahvas võttis Solarise kiiresti omaks, juba esimesel päeval külastas seda uut  keskust üle 40 000 inimese. Näete, kui tähtis on jääda enesele kindlaks ja, kui vaja, võtta hea eesmärgi nimel vastu ka ebapopulaarseid otsuseid.

Me kõik oleme lugenud valimisvihikut Keskerakonna 33 vägiteost Tallinnas. Enamik inimesi, kes ei pea ennast just Keskerakonna-vihkajaks,  hindab neid tegusid kõrgelt. Mis on neist saavutustest kõige tähtsam?

Tsiteerin vastuseks Keit Pentust, kes ütles oma Postimehe-arvamusloos, et „edukad linnad tunneme ära selle järgi, et inimesed tahavad neis elada". Tallinn kasvab, aastas peaaegu 1000 inimese võrra. Keegi ei ole siit ära pagenud, kuigi parempoolsed enne eelmisi valimisi sellega ähvardasid. Linn kasvab ja ka linnarahva rahulolu suureneb.

Mõelgem selle üle, et võimul olles tavaliselt kaotatakse toetust, meie aga oleme seda juurde võitnud. 3. oktoobri Päevaleht näitas, et kolmveerand tallinlastest on siinse eluga rahul ja rahulolematuid oli ainult 7 protsenti. See on ju iga linnavalitsuse jaoks hea tulemus. Meie saavutasime seda koos Jüri Ratasega; tema alustas selle koosseisuga, mina viisin lõpule.

Kas on üldse lootust siin Tallinnas veel mõne parteiga pärast valimisi kokku leppida? Või peab orienteeruma sellele, et saada juba kolmat korda absoluutne enamus? Poliitkommentaatorid arutlevad pidevalt: kes küll võiks  olla Keskerakonna valik?

Mart Laar ju ähvardas, et IRL, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid leiavad pärast valimisi ühise keele ning teevadki Keskerakonnale kambakat. Ükski nimetatutest ei ole seda juttu ümber lükanud, nii et mine sa tea.

Kuigi, see on ebaõiglane, et mitmekesi ühele kallale tullakse. Kui üksi ei saada jagu, siis tullaksegi hulgaga. Aga Keskerakond on selliste asjadega harjunud. Ei tohi eestlasi alahinnata. Meenutage kasvõi Vabadussõda. Meenutage Rahvarinnet, mille vastas oli kogu N. Liit kogu oma võimuaparaadiga. Keskerakonnal on pikaajalised kogemused suurema jõuga kallale tulijate tagasilöömiseks.

Usun siiski, et ka minu oponentidele tuleb anda võimalus oma vigu parandada. Kuulasin sotsiaaldemokraatide liidri Jüri Pihli intervjuud Kuku raadiole. Pihl mõistis hukka Ansipi valitsust, kes käitub Tallinna suhtes nii, nagu siin ei elakski nende valijad: „Linna karistatakse selle eest, et siin ei ole võimul samad erakonnad, kes Toompeal." Pihl tunnustas kanalisatsiooni väljaehitamist, öeldes, et selles on oma tõetera. Sotsiaaldemokraatide liider ütles, et nemad küll ei lähe populismi peale maamaksu suhtes. Samas intervjuus ütleb ta ka, et „erinevalt Tartust on Tallinna linnavõim olnud tark, sest ei müünud maha ühistranspordifirmasid". Väga tähtis on ka tema hinnang Tallinna Vee enamusosaluse omaaegsele müügile. Pihl ütles: „Peame punastama Tallinna Vee osas, mille müümine ei olnud tark."

Sellega on antud hinnang ka sotside tegevusele kümmekond aastat tagasi, sest olid ju nemadki „veemüüjate" hulgas. Kui see kõik ei ole suusoojaks öeldud, siis toimub sotsiaaldemokraatide vaadetes praegu oluline nihe Keskerakonnaga lähenemise suunas. Seetõttu kahtlen uue kolmikliidu sünnis, kuigi ma seda ei välista.

Kas tõesti jääb siis Keiduke ainsaks, kes jäägitult ja ennastunustavalt kordab Keskerakonna-vastast mantrat?

Ka Pentus on midagi õppinud. Isegi tema olevat öelnud Kuku raadios, et Tallinna Vee mahamüümine oli viga.

Pentus ise on selles valimiskampaanias korduvalt eksinud. Mulle jääb mulje, et ta ei võta seda asja päris tõsiselt. Lugesin Eesti Väitlusseltsi analüüsi tema kohta pärast väitlust maamaksu kaotamise üle. Väitlejad jõudsid seisukohale, et „Pentus tulistab kahurist kärbest". Öeldakse otse välja, et maamaksu kaotamine elamumaalt on halb mõte ja maamaks kui selline on igati põhjendatud. Väitlejad peavad lubadust maamaks kaotada vastutustundetuks.

Ka Mart Laaril võib omajagu õigus olla - selles mõttes, et tema liitlasteks saavad nii Indrek Tarand kui ka teatud osa vene erakondade kandidaatidest. Nood ju kurdavad, et Keskerakond võtab endale liiga palju vene elanikkonna hääli.

Indrek Tarandist ma ei tahaks rääkida. Ta juba kord oli sotsiaaldemokraatide partei kandidaat Tallinna linnapea kohale ja kukkus armetult läbi. Miks arvate, et tal nüüd läheks paremini? Tegelgu oma Brüsseli-asjadega, kui kord sinna on valitud!

Vene nimekirjade suhtes on asi tõsisem. Kunagine Isamaaliidu liit Koganiga võib tõesti korduda, kuigi Kogan ise on juba manalamees. Panin tähele valimisliidu „Peetri plats" nimekirja Narvas. IRLi koduleheküljel teatatakse, et see on nende parteiline nimekiri. Nimekirja teine number on Gennadi Afanasjev, Eesti Vene Partei aseesimees. Vahvad võitlejad „okupantide" vastu ja  „vene idee" kandjad Eestis on ühes pakendis!

Samasuguse näite võib tuua Sillamäelt, kus valimisnimekirjas „Linnaliit" on esinumbriks Igor Suhhorukov, Vene Erakonna Eestis tuntud ideoloog. Ja tema järel tuleb riburada mitmeid isamaalisi IRL-i liikmeid.

Miks ei võiks sama korduda ka Tallinnas? Kui Laaril on võimuletõusmiseks vaja sõlmida leping kasvõi vanakuradi vanaemaga, siis ta seda ka teeb. Eestlaste huvide mahamüümisest ei räägi siis keegi.

Siit järeldub ju, et jutud, nagu oleks Keskerakond ainus vene elanikkonnale orienteeritud partei, ei vasta tõele?

Me ei ole tulnud poliitikasse rahvusküsimusega. Meie põhiküsimus on majanduse olukord, me tahame aidata Eesti kriisist välja viia ja inimestele uusi töökohti luua. Tööpuudus ei küsi kellegi käest, kas ta on eestlane, venelane või mõne muu rahvuse esindaja. Eestikeelses Kagu-Eestis on tööpuudust peaaegu sama palju kui rohkem venekeelses Kirde-Eestis.

Mul on hea meel, et septembrilõpu meeleavaldusel Toompeal seisid kõrvuti nii eestlased kui ka venelased, sest probleemid olid neil ühised. See oli kõige suurem poliitiline meeleavaldus pärast meie taasiseseisvumist. Ansipi jutt, nagu ei tähendaks see midagi, on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine.

Kunagi rääkis keegi Edgar Savisaar krooni devalveerimisest pärast 18. oktoobrit. Ega ta ole oma arvamust unustanud?

Kui Keskerakond võidab,  võib devalveerimine ka ära jääda. Ansip siis lihtsalt ei julge seda teha. Kuigi ta on oluliselt kõvem propagandist kui mina. Uskumatu, aga isegi pärast seda, kui ta on murdnud oma kõige kindlamaid lubadusi (euro saabumine aastaks 2011), on ikka veel neid, kes teda usuvad. Küll vandus ta, et ranitsatoetust ei puudutata, et matusetoetus jäetakse alles, et esimese lapse toetus säilitatakse - aga nüüd pole neist lubadustest enam ühtegi jõus. Kärped tehti vaikselt ja nurga taga ära - kõlava pealkirja all „Riigi eelarvepositsiooni parandamine".

Kus on väljapääs? Kas tunneli lõpust ikka paistab valgust, või tuleb sealt rong?

On tegelikult vaid kaks võimalust selle olukorraga toime tulemiseks. Esimene on mõistagi uue valitsuskoalitsiooni sünd, sest vana mandaat on end ammendanud, sõlmitud lepingud enam ei kehti.

Kui see ei õnnestu, siis tulevad erakorralised valimised. Kusjuures lahenduseni peame jõudma veel selle aastanumbri sees. Kahte aastat ei ole aega oodata.

Kas konsensuspoliitika võib kaasa aidata, et Eesti oleks tulevikus jätkusuutlik?

Teoreetiliselt - jah, praktiliselt - keeruline. Olen korduvalt kutsunud üles looma laiapõhjalist valitsust, millel oleks suurem usaldus. Aga Laar ja Ansip on nagu sukk ja saabas, neile lihtsalt meeldib ainult kahekesi ja roheliste toel valitseda.

Tulevikuküsimustes peaks muidugi olema konsensus. Mäletan, kui paar aastat tagasi lõime Arengufondi, siis toetasid seda ühiselt vist küll kõik parlamendierakonnad. Eesmärgiks seati majanduse sihipärane  arendamise, et odavast alltöövõtjast saaksime innovatiivseks riigiks. Täna on käes esimene kriis, ja valitsus on läinud kohe Arengufondi tegevuse rahastamiseks antud Telekomi aktsiaid müüma. Sellega nullitakse ära kogu Arengufondi mõte, sest võimeta teha kapitalipaigutusi jääb Arengufondi tegevus intellektuaalselt huvitavaks, kuid kasutuks harjutuseks.

Õppigem Soomelt, kes lõi SITRA 1967. Ja ei nullinud tema investeerimisvõimet ei energiakriisi pärast 1970-ndatel ega ka lama pärast 1990-ndatel. Konsensuslikult hoiti SITRA tegutsemas, ja see oli sihipärane tegevus, ilma milleta poleks Soomel ka Nokiat ega paljusid teisi maailmatasemel ettevõtteid, mille pärast me täna Soomet kadestame.

Käisid ka presidendi kärajatel? Kas seal kõik see  mure riigi pärast jutuks ei tulnud?

Tahtsin presidendi kärajatel kutsuda Ansipit ja Laari üles veel viimasel hetkel oma valearvestust heastama ja Telekomi aktsiate müügiotsust tagasi keerama. Nagu juba ütlesin, on Arengufondile majandusmootorina toimimiseks vaja anda tagasi tarvilikud vahendid.

Kahjuks jutt kärajatel tulevikuküsimusteni ei jõudnudki. Kõik takerdusid päevapoliitikasse või tegid niisama nalja.

Minule kinnitas see veel kord, et praegune parlamendienamus, rääkimata valitsusest, on oma aja ära elanud ja mandaadi ammendanud.

Mida rahvas sellest arvab, selgub mõne päeva pärast. Mina igatahes kutsun üles valima ja toetama Keskerakonda. Kui Eestis on midagi hästi läinud, siis just nimelt sel ajal, kui Keskerakond on võimuvastutust kandnud.

Küsinud URMI REINDE

Jaga |