Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Vootele Hansen pole vabatahtlikult lilli ostnud

KESKNÄDAL,      30. mai 2001


Väljavõtteid Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Jaanus Männiku ja Arvo Sirendi algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse Riigikogu arutluse 16. mai protokollist.
M. Stalnuhhin (Keskerakond)
Eelnõu eesmärk on seadustada 8. märts kui rahvusvaheline naistepäev ja tähistada seda Eesti riikliku tähtpäevana. 1975. aastal hakkas ÜRO rahvusvahelise naisteaasta raames tähistama 8. märtsi rahvusvahelise naistepäevana. Kaks aastat hiljem, 1977. aasta detsembris võttis Peaassamblee vastu resolutsiooni, milles kuulutati välja ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päev, mida pühitsetakse iga liikmesriigi valitud kuupäeval.
Eelnõu algatajad peavad lisaks ülaltoodule ülioluliseks naistepäeva riikliku tähtpäevana sätestamisel ja tähistamisel selle inimliku ja emotsionaalset tähendust.

Enn Tarto (Mõõdukad)
Varsti on emadepäev (16. mail oli emadepäev muuseas juba möödas! - toim märkus). Kindlasti oleks vaja veel ühte päeva, kus austame naisi, nii et see oleks nagu üldisem päev. Aga seda udu ärge ajage, et see ei ole punase terroriga seotud. Ma tean ise, kui naistepäeval küüditati inimesi. Kas te tahate seda punast terrorit eitada, mis oli Eestis 50 aasta jooksul ja seda 100 000 inimest, keda tapeti ja kes hukkusid ja seda 274 tuhandet, kes langesid repressioonide ohvriks.
M. Stalnuhhin
Kui rääkida 8. märtsist kui terroripäevast, siis päevi on aastas 365, mõnikord 366. Pole välistatud, et igal päeval selles 365st on kunagi mingeid terroriaktsioone teostatud.
Sirje Endre (Isamaaliit)
Eestlastel on olemas ajaloomälu ja eestlaste ajaloomälus on olemas üks õudne päev, 9. märts, mil Nõukogude Liit tähistas naistepäeva naislendurite poolt Tallinna kohutava pommitamisega. Kas teie, härra ettekandja, näete mingisugust seost selle ajaloofakti vahel, mis tõi praktiliselt igasse Eesti kodusse valu ja leina ja tänase meeleheitliku katse vahel tähistada 8. märtsi naistepäevana, mida naised ise muuseas sugugi ei taha?
M. Stalnuhhin
Rääkides 9. märtsist tuletaksin eelnevalt meelde, mis on juhtunud 14. juunil ja siis tuletaks meelde, millal on meil toimunud viimased rockikontserdid. Ja kui veel rääkida ajaloolisest mälust, siis kas oleks õigem rääkida konkreetsetest asjadest, konkreetsetest üritustest, mis kuidagi ei käi sellise asjaga kokku nagu leinapäev, selle asemel, et süüdistada 8. märtsi milleski, milles ta üldse süüdi ei ole.
Sven Mikser (Keskerakond)
Kuulates küsimusi, tekkis mul juba tõsine hirm, et järgmiseks tuleb koalitsioon välja eelnõuga, millega nihutatakse paigast ära Eesti rahvuspüha, kuna tema vahetus naabruses on Nõukogude Armee aastapäev, mis on eesti rahva vastu koledusi korda saatnud.
Jaanus Männik (Rahvaliit)
Ma ei saa siin aru endistest komsomolijuhtidest, kes põevad tol ajal tähistatud naistepäeva. Mis sa arvad, kui palju reaalselt tänase päevani veel 8. märtsi tähistatakse? Kui palju mehi viib sel puhul just sellepärast, et see on naistepäev, oma naistele lilli?
Siiri Oviir (Keskerakond)
Vast oleme tähele pannud, et võibolla kaheksa-kümme aastat tagasi, 1990. aastal inertsist veel midagi toimus, lillepoed ei olnud naistepäeval eriti suurte käivetega, siis iga aastaga see suureneb. Ja võrrelduna nüüd selle aasta 8. märtsi eelneva 8. märtsiga, siis lausa torkas silma lillede ostmine ja lilledega inimeste hulk tänavatel. Järelikult inimesed siiski kannavad seda päeva südames. Kuid see päev ei ole loomulikult sihitud vastastikusele lillekinkimisele, 8. märtsil on sügavam tähendus.
M. Stalnuhhin
Kas suudab keegi öelda, et ta kordagi elus ei võtnud 8. märtsil pihku mõne tulbi ega läinud õnnitlema oma naistuttavaid? Kui ta ütleb, et see oli tingitud repressioonidega pealekäimisest, et sunniti lilli ostma ja õnnitlema, siis oleks see järgmine etapp meie aruteluks.
Vootele Hansen (Mõõdukad)
Ma ütleks kohe repliigi. Tõepoolest, mina ei ole vabatahtlikult kunagi ühtegi lille ostnud. On saadetud töö juurest lilli tooma. Minu küsimus on selle kohta: 8. märts on talvel ja lumi on maas, ilm on külm. Väljas midagi toimetada ei saa. Miks mitte tähistada päeva, mida võib valida 365 päeva hulgast, näiteks maikuus, kus on ilus, lilled on väljas, üritusi võib teha vabas õhus?
M. Stalnuhhin
Kui ilmast rääkida, siis meil on nii vähe head ilma siin Balti riikides, siis võiks olla selline parandusettepanek teie poolt, et kõik riigipühad ja tähtpäevad, mis langevad lumisele või vihmasele aastaajale, ehk koondame nad siis juuni-juuli-augustikuusse.
Georg Pelisaar (Keskerakond)
Kes on harjunud 8. märtsi punaseks pühaks pidama, see seda püha ka natukene kardab. Kes on harjunud sel päeval pugejalikult oma parteisekretärile lilli viima, loomulikult mäletab seda piisavalt hästi. Usun, et paljud inimesed on 8. märtsil olnud rõõmsad, kui nad on saanud teha heameelt oma õele, tütrele, kolleegile või muidu toredale inimesele lilleõie või õnnesooviga.

Viimati muudetud: 30.05.2001
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail