15 aastat omandireformi algusest – reform jätkub

Kn,      14. juuni 2006


15 aastat tagasi, 13. juunil 1991. aastal, võttis Eesti Ülemnõukogu vastu omandireformiseaduse (ORAS). Riigikohtu esimees Märt Rask pidas möödunud neljapäeval Riigikogu ees aga ettekande, milles peatus ka praeguseni lahendamata baltisakslaste vara küsimusel.

Ka mullu juhtis Rask parlamendi tähelepanu sellele, et omandireformi lõpuleviimiseks on vaja seadusandlikult lahendada Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunute varaga seonduvad õigusküsimused. Riigikohus tunnistas 28. oktoobril 2002. aastal omandireformi aluste § 7 lõige 3 põhiseadusevastaseks. Möödunud aastate jooksul seadusandja aga regulatsiooni, mis lõpetaks põhiseadusevastase olukorra, vastu ei võtnud. Sisuliselt ei täitnud parlament kohtuotsust.
Riigikohus sekkus taas ja tunnistas ise 12. aprillil 2006 selle sätte kehtetuks alates 12. oktoobrist 2006, juhul kui seadusandja ise neid sätteid ei muuda. Rask nimetas mitme aasta pikkuseid väitlusi ümberasunute vara teemal õigus- ja parlamendivaidluste klassikasse kuuluvaiks.
„Riigikohtu üldkogu otsuse põhisisu on ju lihtne. Kui seadusandja 12. oktoobriks uut regulatsiooni vastu ei võta või ei lükka seadusega selle küsimuse reguleerimist mõistliku aja võrra edasi, tuleb kõiki ümberasunuid kohelda võrdselt teiste omandireformi subjektidega," ütles Rask
Kuid samas ütles Rask: „Võrdsuse tagamine võib osutuda võimatuks just seetõttu, et möödunud on praktiliselt kõik tähtajad ning neid ei ole võimalik enam ennistada. Igasuguse regulatsiooni andmata jätmine kohtuotsuses märgitud tähtajaks on samuti seadusandja otsustus. Kuid siinkõneleja arvates halvim, mida parlament võiks teha." Sellega andis Riigikohtu juht üpris selge suunise, kuidas Riigikogu peaks edasi minema.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)