Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid - Euroopa Liit ja Eesti

Kyoto protokolli ratifitseerimine 2002. aastal oli Eestile see üks eeldusi Euroopa Liiduga liitumisel. Algselt nägi Kyoto protokoll ette, et  Euroopa Liit vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni 2012. aastaks 1990. aastaga võrreldes 8 protsenti. Jaanuaris 2007 teatas Euroopa Komisjon veelgi kõrgemate sihtide seadmisest -  heitgaaside emissiooni peab 2020. aastaks vähendama 20 protsenti. Tänavu detsembris tuleb Kopenhaagenis kokku maailma kliimakonverents, kus soovitakse jõuda uue kokkuleppeni, sest osa riike sooviks rakendada veelgi suuremaid piiranguid. Samas aga ei ole tänini Kyoto protokolliga liitunud USA - üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid.

Kvootide müük osutus Eestile soodsaks äriks

Euroopa Liit on heitgaaside kontrolli all hoidmiseks sisse seadnud kvoodisüsteemi, kus need, kel on kvooti rohkem, kui nad ära kasutavad, saavad ülejääki müüa neile, kel kvooti napib. Samas tekib küsimus, et miks siis on mõnedele riikidele määratud nii suured kvoodid, mida nad päris kindlasti täies mahus ära ei kasuta ning miks juba kinnitatud kvootide suurust hiljem oluliselt muudetakse. Näiteks teenis Eesti aastatel 2005-2007 kvoote müües kaudselt riigieelarvesse märkimisväärseid summasid. Ainuüksi 2006. aastal sai riigile kuuluv Eesti Energia kvoodimüügist üle 1,5 miljardi krooni puhaskasumit; mitme aasta peale kokku aga üle 3 miljardi krooni. Ent aasta hiljem määras Euroopa Komisjon aastaiks 2008-2012 Eestile eraldatud kvootide mahu 48 protsenti väiksemaks, kui Eesti oli küsinud. Tänaseks on Euroopa Liidu esimese astme kohus otsustanud, et Euroopa Komisjon käitus valesti, lükates Eesti kvoodiettepanekud tagasi kahtlustusel, et Eesti esitatud andmed polnud piisavalt usaldusväärsed. Muidugi on Euroopa Komisjonil õigus otsus edasi kaevata Euroopa Kohtusse, ent samas ollakse selle otsuse valguses sunnitud olukorda uuesti hindama ja vajalike lahendustega välja tulema.

Lisaks kasvuhoonegaaside emissiooni siseriiklikule vähendamisele soovib Euroopa Liit, et ka arengumaad sama eesmärki järgiksid. Mistõttu tuleb Euroliidul anda arenguriikidele märkimisväärsel hulgal arenguabi - praeguste arvestuste järgi võib see maksma minna 12-15 miljardit eurot aastas. Eesti panus sinna oleks ligikaudu 100 miljonit krooni aastas. Praegu pole veel selge, milline riik millisel nääral ja millistel alustel hakkab sellesse arenguabisse panustama: kas rohkem peaksid andma rikkamad riigid või need, kes saastavad rohkem?

Samuti on täna veel lahtine, mis saab pärast 2012. aastat. Kui suured kvoodid jäetakse ja kuidas nendega kauplemist reguleeritakse? Sellesse peab selgust tooma Kopenhaageni kliimakonverents. Euroopa Liit on otsustanud, et ka siis, kui Kopenhaageni konverentsil ei jõuta märkimisväärsete tulemusteni, jätkab Euroliit kasvuhoonegaaside vähendamist. Lahtine on ka, millises mahus seda tehakse. Samas pole selge, kui suuri kvoote riikidele jagatakse ja kas jälle tekib "soodne" ärivõimalus mitmetel Eesti-sugustel riikidel.

Energiatootmine olgu mitmekülgne

Kogu eelpoolkõneldu suudab paljud Eesti elanikud suhteliselt külmaks jätta, sest see võib tunduda kauge ja mitte nii oluline teema, eriti praeguses majandusolukorras. Ent samas mõjutab see temaatika kõiki Eestis elavaid inimesi, sest sellest oleneb, millise hinnaga saame tarbida elektrit jm energiatooteid ning millisel määral läheb riigile laekuv maksuraha riigist välja arenguabina. Samuti võivad mitmed ettevõtted oma mitte nii väga keskkonnasõbraliku tootmise Eestist ja Euroopast välja viia, mis tooks siin kaasa tööpuuduse kasvu ja inimeste väljarände. Teisest küljest, see loob omakorda võimalusi kasumlikuks äritegevuseks rohelise energiaga tegelevatele ettevõtetele ja inimestele, sest praegu läheb roheline energia tarbijale rohkem maksma kui senine põlevkivil põhinev energia. Lisaks jääb alati üles küsimus: mis saab siis, kui tuul ei puhu, ning kas päikesepaneelid on nii tõhusad, et suudavad tagada vajamineva energiakoguse?

Leian, et Eesti ei peaks jääma lootma ainult paarile kindlale elektrienergia tootmise viisile. Tuleb arendada paljusid erinevaid võimalusi, et maandada riske ja tagada kogu Eestile energiakindlus. Tuleb püstitada tuulikuid, arendada päikeseenergia kasutamist, muuta põlevkivil põhinev energiatootmine efektiivsemaks ja vähemsaastavamaks, välja arendada oma tuumajaam.

Loodame, et Kopenhaageni konverentsil leitakse lahendusi, mis ei jää ainult deklaratiivseks, vaid toovad reaalseid muutusi kogu maailmas.

VILJA SAVISAAR, Euroopa Parlamendi liige

[esiletõste]  Ainuüksi 2006. aastal teenis riigile kuuluv Eesti Energia üle 1,5 miljardi krooni puhaskasumit heitmekvootide müügist; mitme aasta peale kokku saadi üle 3 miljardi krooni.

[pildiallkiri]          Kliima soojenemisest tulenevad ohud puudutavad kõiki rahvaid, sealhulgas ka eestlasi.

Jaga |