Kaalukeel (5): Väsimatu Villu Reiljan tegutseb

Heiki Kortspärn,      29. märts 2006


Kuigi minu tutvusring polnud tollal kuigi suur, ilmnes mitmete tuttavate vallavanemate ja volikogu esimeestega lävides üks ühine nimetaja: "Villu käis jälle meil", "Villul õnnestus peaaegu meid ära rääkida", "Villu lubas jälle tagasi tulla", "No oskab ilusasti hinge sisse pugeda!". Siit-sealt kostis kuuldusi, et presidendivalimiste kampaania käigus on ta läbi sõitnud kümneid tuhandeid kilomeetreid. Mis võis täiesti tõsi olla.
Ühel päeval tuli teade, et mul kui valijamehel on vaja reedel, 14. septembril 2001.a. osaleda tähtsal nõupidamisel, mis leiab aset Urmas Saksa (hobu)turismitalus Luunjas. Presidendivalimisteni jäi täpselt üks nädal.

Jõudsin varakult kohale. Enne mind oli just saabunud Aavo Mölder Laevast. Tasapisi tuli valijamehi juurde. Talu väravasse keeras uljalt Villu Reiljan isiklikult. Astus autost välja, tervitas kohalolijaid kättpidi, rääkis lõbusa loo, võttis mapist paberi, pani selle autokapotile, pidas väikese selgituskõne ja palus kõigil valijameestel alla kirjutada.

Uurisin teksti lähemalt. Seal seisis, et allpoolloetletud valijamehed teevad ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Arnold Rüütel. Kirjutasin rahuliku südamega alla. Oma imestuseks nägin, et mitte kõik ei olnud säärasest vastuvaidlemist mitte sallivast tegutsemisest vaimustunud. Aga nutikas Villu lajatas uue trumbi: poliitiliselt olevat kasulik, kui ettepaneku tegijad oleksid kõik Tartumaalt. Ja lisas seejärel nagu muuseas, et "kui siin mõni kahtlema jääb, võtame Jõgevamaalt nagu naksti juurde!".

Arvasin juba, et võime kõik koju tagasi sõita, kuid ei! Talust anti kaasa mingid rätikutega kaetud korvid ja kompsud, ning sammusime hanereas Emajõe äärde, kus ootas keskmist sorti jõelaevuke. Istusime alla kajutiruumi ning harutasime kompsud lahti. Varsti oli laud kaetud: suupisted, paar pudelit rummi ja väike hunnik suitsuangerjat. Laevamees pani mootori popsuma ja sõit Peipsi poole, tosinkond valijameest pardal, läks lahti.

Pool tundi söödi-joodi ja räägiti poliitikast. Hiljem sain teada, et kogu stsenaarium oli juba aegsasti saanud Villu õnnistuse. Endistele kahtlejatele selgitati kannatlikult Rüütli häid külgi ja Rahvaliidu ees avanevaid võimalusi. Tasapisi hakkasid ka kõige tagasihoidlikumad asjadest õigesti(?!) aru saama.
Arutleti, vaieldi, käidi laevalael suitsu tegemas. Peipsile jõudes tegime Emajõe suudme kohal ringi ning pöörasime tuldud teed tagasi. Äärepealt oleksime ühest eakast valijamehest ilma jäänud, kui too komistas ning trepiastmeid "ära unustades", pea ees, alla kajutisse maandus. Mees jäi kajutipõrandale liikumatult lamama. Veri voolas. Pea lõhki, haavad näos ja kätel. Aitasime mehe üles ja panime koisse lamama. Varsti selgus, et vana mees oli siiski suhteliselt kergelt pääsenud. Nädal hiljem Tallinnas olid tal armid küll näha, kuid muidu oli mees kõbus ja andis väärikal moel ajakirjanikele intervjuusid.
Tagasi jõudnud, ootas meid saun ning selle eesruumis taas väike söögi- ja joogilaud. Mõned hommikused kahtlejad käisid ükshaaval Villu juures allkirju andmas. Ja rahulolev Villu, vana rebane, rääkis saunaminejatele järjekordse lõbusa loo, istus autosse ja – läinud ta oligi. Keegi teadis rääkida, et paarist Peipsi-äärsest vallast olevat veel vaja allkirjad saada. Et tuleb ise kohale minna ja "veenda neid nende valiku õigsuses". Vaat nii tehakse poliitikat! – mõtlesin tunnustavalt.

Presidendivalimise farss Riigikogus

Kõigepealt "püüti" president ära valida Riigikogus. Tõsisemaltvõetavad kandidaadid jäeti esialgu teadlikult tagaplaanile.

Esimene hääletusvoor leidis aset 27. augustil 2001. Peeter Kreitzberg sai 40 häält ja Andres Tarand 38. Kuna Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist enamust kumbki ei saanud, peeti 28. augustil teine hääletusvoor. Peeter Kreitzberg sai seekord 36 häält ning Peeter Tulviste 35 häält. Samal päeval oli kolmas, "otsustav" hääletusvoor, mis lõppes vihase viigiga: Peeter Kreitzberg 33 ja Peeter Tulviste 33 häält.

Ja taas: kuna Vabariigi Presidendi valimisel Riigikogus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, kutsus Riigikogu esimees 21. septembriks 2001 kokku valimiskogu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)