Maanteeamet ja tema gängid

Maanteeamet hoolitseb „omade" eest

Soomlased puksiti turult välja

15. augustil 2008 algatas Põhja Regionaalne Maanteeamet riigihanke "Harju maakonna Keila teemeistripiirkonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 2008-2016". Pakkumuse esitasid kaks ühispakkujat: soomlastele kuuluv Destia OY/Turgel Grupp AS ning AS Aspi (praegune AS Nordecon Infra)/OÜ Hiiu Teed. Destia/Turgeli pakutud hind oli 2 miljoni krooni võrra odavam (29,9 miljonit krooni), kui AS Aspi/OÜ Hiiu Teed pakkumus (31,9 miljonit krooni).

Maanteeamet jättis Destia/Turgeli kvalifitseerimata, viidates pakkujal ekskavaatori kasutamise võimaluse puudumisele. Destia/Turgel esitas vaidlustuse ning VAKO (Riigihangete Ameti juures asuv vaidluskomisjon - Toim.) 2. detsembri 2008 otsusega tunnistati Maanteeameti vastav otsus kehtetuks.

Destia/Turgelil oli õigustatud ootus, et nende pakkumus kuulutatakse edukaks. Juba vastavas otsuses viitab Aspi esindaja asjaolule, et hooldepiirkonnas on ainult kaks nõuetele vastavat soolaladu (mõlemad kuulusid Aspile).

Põhja Regionaalne Maanteeamet tegi 22. detsembril 2008 uue otsuse, millega jättis Destia/Turgeli uuesti kvalifitseerimata, viidates nõuetekohase soolalao kasutamise võimaluse puudumisele. Destia/Turgelil oli soolalao kasutamiseks kokkulepe OÜ-ga Raudver Paldiskis, kuid pärast Maanteeameti-poolset uurimist taganes OÜ Raudver eellepingust, viidates enda pakutud hoone niiskuskindluse puudumisele, ja jättis Destia/Turgeli soolalao kasutamise võimaluseta. VAKO leidis 27. jaanuari 2009 otsuses, et Destia/Turgel ei saanud pärast pakkumuse esitamist soolalao nõude täitmist uute dokumentidega tõendada.

Destia/Turgel jätkas vaidlust kohtus ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. märtsi 2009 VAKO otsuse, leides, et uue soolalao kohta dokumentide hilisem esitamine on lubatud. Seega tekkis Destia/Turgelil jälle õigustatud ootus, et nende pakkumus kuulutatakse edukaks. Maanteeamet tühistas seepeale 8. mai 2009 hankemenetluse, viidates muudatustele Maanteeameti eelarves ja planeeritavatele kärbetele riigieelarves.

Destia Eesti juht Meelis Laido meenutas 12. mai 2009 Äripäevas, et kunagi oli olemas Harju teedevalitsus, mis läks pooleks. "Pooled inimesed läksid tööle Põhja regionaalsesse teedevalitsusse, teise poole erastas Aspi. Endised kolleegid, muud põhjust ei olegi," lisas ta.

Laido ütles Äripäevale, et käis pärast kohtuotsust Põhja Regionaalse Maanteeameti direktorile Erkki Mikenbergile kinnitamas, et Destia kui odavama pakkumise teinu on valmis tööd 1. maist üle võtma. "Vastuseks tuli, et no vaatame. Nädala pärast tuli aga juba teade, et Aspi on olnud hanke ainuke pakkuja ja jätkab töid 1. detsembrini." Vahepealsel perioodil jätkas Maanteeamet lihthangete alusel teenuse ostmist Aspilt.

"Me oleme teedefirma ja tahaksime ka teehooldusega tegeleda, mitte kulutada aega kohtutes. Ja kui maanteeamet ei reageeri isegi kohtuotsustele, siis ma ei näe võimalust Eestis edasi tegutseda, vaid väljuda turult võimalikult kiiresti," ütles Soome riigiettevõtte Destia rahvusvahelise suuna juht Markus Korhonen Äripäevale.

Tingimused loodi Nordeconi kasuks

17. juulil 2009 algatas Põhja Regionaalne Maanteeamet uue riigihanke nimega "Harju maakonna Keila teemeistripiirkonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 2009-2017". Võrreldes esimese hankega oli oluliselt vähenenud nt pindamise maht, samuti olid vähenenud hoolde ja markeerimise mahud.

Üheks riigihanke kvalifitseerimise nõudeks oli tingimus, mille kohaselt riigihankel osaleval pakkujal peab olema hooldepiirkonnas keskkonna- ja töökaitsenõuetele vastav soolaladu ja tugikoht või vastav kirjalik kokkulepe nõutu omandamiseks või kasutusse võtmiseks.

Pakkumused esitasid ühispakkujana AS Nordecon Infra/OÜ Hiiu Teed ja ühispakkujana OÜ Rapla Teed/AS Teede REV-2, kelle pakkumuse maksumus oli soodsaim. Pärast mõlema pakkuja kvalifitseerimist ja nende pakkumuste vastavaks tunnistamist kuulutas hankija OÜ Rapla Teed/AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks.

3. novembril 2009 esitas AS Nordecon Infra vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile, taotledes OÜ Rapla Teed/AS Teede REV-2 kvalifitseerimise, tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. Üheks vaidlustuses esitatud väiteks oli, et OÜ Rapla Teed/AS Teede REV-2 ei täida hooldepiirkonnas soolalao olemasolu nõuet.

AS Nordecon Infra kinnitas vaidlustuses, et ainsad Keila teemeistripiirkonnas asuvad ja kasutuses olevad soolalaod, mis vastavad majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002 määruse nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" nõuetele, on AS-le Nordecon Infra kuuluv Keila teehooldeüksuse territooriumil asuv soolaladu ja AS Nordecon Infra valduses olev Kanama teemeistripunkti soolaladu (valduse aluseks on kehtiv riigivara rendileping). Seega kehtestas Põhja Regionaalne Maanteeamet riigihankel tingimuse, millele sai vastata ainult üks firma - senine hoolde ja säilitusremondi teostaja AS Nordecon Infra! Kuigi OÜ Rapla Teed/AS Teede REV-2 omavad hooldepiirkonna läheduses kahte soolaladu - Märjamaa teemeistripiirkonnas ja Tallinnas -, ei võimaldanud liiga piiravalt sätestatud hanketingimused vastavate soolaladude kasutamisele tugineda.

VAKO rahuldas AS Nordecon Infra vaidlustuse ning ainukese kvalifitseeritud pakkujana tunnistati edukaks AS Nordecon Infra/OÜ Hiiu Teed pakkumus maksumusega 24,3 miljonit krooni aastas. Hankelepingu kogumaksumuseks riigihanke aruande kohaselt on 231,6 miljonit krooni. Maksumuse vähenemine on eelkõige seletatav tööde mahtude vähenemisega.

Vastavalt riigihangete seadusele peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Et tagada riigihankel konkurents, ei oleks Põhja Regionaalne Maanteeamet tohtinud niivõrd piiravat kvalifitseerimistingimust kehtestada. Põhja Regionaalne Maanteeamet oleks saanud ka hanke kestel hankedokumente vastavas osas täiendavalt muuta või hanke tühistada riigihankel konkurentsi liigse piiramise tõttu.

Riigihankel konkurentsi säilitamiseks ja suurendamiseks oleks Maanteeamet võinud hanketingimustes lubada ka väljaspool hoolduspiirkonda asuvate soolaladude kasutamist (nt Rapla Teed/AS Teede REV-2 soolaladu Tallinnas, Pärnu mnt 463). On loogiline, et pakkujad ei oma spetsiifilise iseloomuga ehitist hooldepiirkonnas, kus nad ei ole varem töid teostanud. Hanke korraldamise eest vastutavad isikud pidid piirangu iseloomust ja mõjust olema teadlikud juba varasema riigihanke ajast (vt ülal nt 02. detsembri 2008 VAKO otsus) - seega oli vastavate isikute selgeks eesmärgiks riigihanke korraldamisel ühele pakkujale ehk AS-ile Nordecon Infra eeliste loomine ja konkurentsi piiramine.

Maanteeameti lahkus Lemminkäineni vastu maksis 60 miljonit

Jõhvi-Kukruse esimesel hankekonkursil oli hankedokumentidesse sisse kirjutatud, et muldkehade tugevdamiseks kaevanduskäikude kohal tuleb kasutada aramiidvõrku. Aramiid teadupärast on materjal, mida kasutatakse ka kuulikindlate vestide tegemisel. Aramiidvõrgu tehnilised parameetrid olid Maanteeameti poolt sätitud selliseks, et sisuliselt sobis vaid ühe tootja, Huesker Fortrac aramiidvõrk. Hinnanguliselt oli aramiidvõrgu osakaal umbes veerand kogu töövõtu maksumusest ehk ca 150 miljonit krooni.

Esimene hankekonkurss lõppes Merko Ehituse võiduga. Maanteeamet asus esitama täpsustavaid küsimusi ja otsustas lõpuks hanketulemused tühistada ja välja kuulutada uue hanke. Turul liigub legend, et hankekonkurss tühistati, kuna võitjaks ei osutunud Maanteeameti senised lemmikehitajad: kvartett AS Talter, AS Tref, AS K-Most, AS Teede REV-2.

29. oktoobril 2008 andiski Maanteeameti peadirektor välja käskkirja, milles põhjendas hankekonkursi tühistamist ja uue hankekonkursi vajadust järgmiselt: „Aramiidvõrgu (geovõrgu) tehnilised nõuded on kirjeldatud vaid osaliselt ning ebapiisavalt, millest tulenevalt ei ole tagatud hankelepingu sõlmimise korral hankelepingu täitmine vastavalt tehnilises projektis sätestatule."

Uued tingimused geovõrgule olid määratud hankedokumentide p 3.5.3.5. Ainus täpsustus, mida Maanteeamet, võrreldes esimese hankekonkursiga, tegi, oli, et aramiidvõrku oli lubatud asendada samaväärse geovõrguga.

Pakkujad esitasid võrgu tehniliste tingimuste kohta hulgaliselt küsimusi, millele Maanteeameti esindaja Veiko Juudas oma 14. novembri 2008 kirjas ka vastas. Muu hulgas välistas Maanteeamet täielikult odavama lahenduse ehk geotekstiilide kasutamise, samuti ka geovõrgu paigaldamise kahes kihis.

Teise hankekonkursi võitsidki „omad" ehk Lemminkäineni kvartett (endine Talter), kes oli oma esimese konkursi pakkumishinda teisel konkursil vähendanud tervelt 154 miljoni krooni võrra.

Mahud polnud muutunud ja oli selge, et ilma materjale asendamata sellist hinda pakkuda ei olnud võimalik. Lemminkäineni juhitud kvarteti tegevus objektil näitas, et asendusi ikkagi tehti, ja Maanteeamet, kes hankekonkursi käigus oli geovõrgu asendamise välistanud, tuli ehitamise käigus Lemminkäinenile siiski vastu.

Suuremaid asendusi Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitamisel oli kaks. Kiivalt nõutud geovõrk asendati kahekihilise geotekstiiliga ja uue asfaltkatte alune graniitkillustik purustatud vana asfaldiga.

Jõhvi-Kukruse teelõigu alla paigaldati lõpuks kahekihiline geotekstiil.

Tehniliselt on geotekstiili ja geovõrgu vahe selles, et geotekstiil on tihe materjal nagu riie, mis eraldab erinevad muldekihid, geovõrgul aga on võrgusilmad, millest muldematerjal läbi pääseb, moodustades seeläbi võrguga tugevdatud ühtse tervikkonstruktsiooni. Hinnanguliselt hoidis Lemminkäinen geovõrgu asendamisest geotekstiiliga kokku 50 miljonit krooni.

Teine asendus Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitamise käigus Lemminkäineni poolt oli asfaltkatte aluse graniitkillustiku asendamine. Hankedokumentide p 3.4 „Katendi nõuded asfaltkihi alla jäävale 24 cm paksusele killustikukihile": „ülemine killustiku kiht II kl. fraktsioon 16/32 kihipaksusega 10 cm + kiilutud II-klassi killustik fraktsioon 8/12 kihipaksusega 14 cm".

Sama killustiku võimaliku asendamise kohta oli Maanteeamet Jõhvi-Kukruse hankekonkursi käigus 18. novembril 2008 vastanud: „Kasutatav materjal peab vastama projektis esitatud nõuetele. Nõuete kehtestamisel on arvestatud Maanteeameti peadirektori 27. juuni 2006 käskkirjaga nr 133, mis käsitleb lubjakivi- ja kruuskillustiku kasutamist. Aluse pealmised kihid ja ühekihilised killustikalused tuleb ehitada teedel, mille perspektiivne liiklussagedus on > 8000 autot ööpäevas, killustikust, mille purunemiskindlus LA < 25%."

Maanteeameti 27. juuni 2006 käskkirjas p.5 on selgelt sätestatud: „Pealmiste kihtide ehitamisel teedel, mille liiklussagedus on suurem kui 8000 autot ööpäevas, tuleb kasutada tardkivikillustikku LA 25. Killustiku ülejäänud omadused peavad vastama vähemalt II klassi nõuetele."

Kuna on nõutud II klassile vastavat tardkivikillustikku, siis sellele vastab vaid graniitkillustik.

Ehituse käigus Maanteeamet lubas Lemminkäinenil graniitkillustiku asendada purustatud vana asfaltkattega, mis kindlasti ei vasta projektis, hankedokumentides ega peadirektori käskkirjas nõutud tingimustele.

Eestis graniitkillustikku ei toodeta, seda on vaja laevaga Skandinaaviast sisse tuua. Kui graniitkillustiku tonn sadamas maksab 240 krooni ehk 15,34 eurot, siis Kesk-Euroopast toodud purustatud vanaasfaldi, mida arenenud riigid meile jäätmetena ära saadavad, saab kätte laevalt maha laadimise hinnaga. Graniitkillustiku kogus Jõhvi-Kukruse objektil oli 43 000 tonni, seega Lemminkäineni hinnavõit asenduselt 10 miljonit krooni. (Sama asendust üritas Nordecon Liiapeksi-Loobu teelõigul läbi suruda, kuid nagu tänaseks on selgunud, tulutult.)

Kokku on Lemminkäinenile Jõhvi-Kukruse teelõigu ehitusel vastu tuldud vähemalt 60 miljoni krooni ulatuses.

KESKNÄDAL

[esiletõste]  Seega kehtestas Põhja Regionaalne Maanteeamet riigihankel tingimuse, millele sai vastata ainult üks firma - senine hoolde ja säilitusremondi teostaja AS Nordecon Infra!

[esiküljefoto allkiri] TÕESTUS: Jõhvi--Kukruse objektil lubas Maanteeamet Lemminkäinenil graniitkillustiku asendada purustatud vana asfaldiga, mis kindlasti ei vastanud projektis, hankedokumentides ega peadirektori käskkirjas nõutud tingimustele. Lemminkäineni hinnavõit asenduselt 10 miljonit krooni.

[fotoallkiri]  MEES NAGU ORKESTER:  Toomas Lumanil on käpp sees paljudes ettevõtmistes ja institutsioonides üle Eesti, mis talle priske kasumi tootmisel saavad abiks olla. Kesknädal tunnustab kõiki ettevõtjaid, kes mängivad ausate reeglite järgi. Seda, et Maanteeamet on korduvalt loonud Reformierakonna sponsorile Toomas Lumanile kuuluvale firmale Nordecon Infra eeliseid aga kuidagi aktsepteerida ei saa.

Jaga |