Roosimaa lahendab TALO liikmete sotsiaalprobleeme

URMI REINDE,      17. august 2005


"Ma ei saa kuuluda ühtegi erakonda, sest täna olete teie võimul, homme teised," ütleb nimekas ametiühinguliider Toivo Roosimaa, kes on 13 aastat juhtinud kultuuri, hariduse, tehnilise intelligentsi, meedia, osaliselt riigitöötajate ja tervishoiutöötajate ametiühingute keskorganisatsiooni TALO. Siiski otsustas ta TALO liikmeskonna sotsiaalküsimuste lahendamiseks teha tihedamat koostööd Keskerakonnaga, kellega on TALO-l varem sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll.

Koostööd lihtsustab praegune valitsuskoosseis, kuhu kuuluvad TALO-le olulised Keskerakonna ministrid: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Raivo Palmaru ja sotsiaalminister Jaak Aab.
Roosimaa ajal jõudsid TALO aktivasse liikmeskonna pidev palga alammäära tõus, kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab kõrgharidust nõudval töökohal – 5960 krooni, professor emerituse statuudi vastuvõtmine, mis annab teatud pensionilisa. Palga tõstmisel on püütud sammu pidada elukalliduse tõusuga. Kõikide Eesti avalik-õiguslike ülikoolide professorite miinimumpalk hakkab ühtlustuma keskmiselt 14 0000 kroonile kuus. Momendil on käsil dotsent emerituse pensionilisa rakendamine ning töötajate sotsiaaltagatiste laiendamine.
See kõik on tähendanud aastatepikkusi pingsaid läbirääkimisi vabariigi valitsuse ja teiste tööandjatega, kellest nii mõnigi on ametiühingut tituleerinud „loomakaitseseltsiks".
Roosimaa suhtub sellistesse ütlustesse huumoriga. „TALO ei ole hetkekski taganenud oma põhieesmärkidest. Esiteks, et inimesel oleks töökoht. Teiseks, et palk ei oleks mitte ainult äraelamisvahend, vaid ka tunnustus tehtavale tööle. Kolmandaks, et seadused poleks kaldu üksnes tööandja poole, vaid võrdväärsed nii tööandjatele kui töövõtjatele."
Ühe uuema tegevusena on päevakorras kutsete omistamise küsimused ning meie haridusdokumentide rahvusvaheline tunnustamine. Et oleks kindlustunne, kui inimesed otsustavad tööjõu vaba liikumise alusel minna tööle teistesse ELi riikidesse, et Eestis omandatud teadmised ja oskused ning saadud dokumendid oleksid tõsiseltvõetavad ka teistes ELi riikides. Need tagavad võrdväärse töötasu teistes ELi riikides.
Selleks peaksid meie kõrgkoolid väljastama diplomi, millele on märgitud õpitud eriala nimetus koos kutsega, näiteks insener, arst jne. Praegu märgitakse kõrgkooli lõpetanu diplomile juba mõnda aega mitte kutse, vaid lihtsalt bakalaureus, magister vm. See on probleem nii lõpetajale kui ka tööandjale, kuna pole määratletud, millisel erialal on inimene teadmisi omandanud. Kust siis noor inimene endale kutse saab? Ka tööandja tahab kindlasti teada, millise eriala kutse töötajal on.
Paljud uuendused, mis Eestile ei sobi, oleme mujalt üle võtnud. Need on rajatud pikaajalisele ajaloolisele arengule teistes riikides ning tekitavad meil arusaamatusi. Nii on see tegelikult ka kutsete omistamisega, süüdistab Roosimaa kiireid uuendajaid.
Poliitikutega suhtlemisest on Roosimaal meeldivad ja ebameeldivad kogemused. Ebameeldivaks on nn topeltläbirääkimised.
Palgaläbirääkimisi peetakse kahes delegatsioonis ja erinevate arusaamadega. Ühtedel läbirääkimistel lepitakse palga osas kokku ühtemoodi, teistel teistmoodi ja seda samas küsimuses. „Mis kasu on, kui me saavutame valitsusega kokkuleppe õpetajate palkade tõusuks TALOga läbirääkimistel, kui hiljem lepitakse kohaliku omavalitsusega kokku, et palkasid ikkagi ei tõsteta?"
Seetõttu ongi Roosimaa arvamusel, et ametiühingud vajavad jõulist erakondlikku tuge ning kokkulepetest kinnipidamist ja seda ka suuliste kokkulepete osas. Mujal maailmas toetuvad ametiühingutele küll sotsiaaldemokraadid ja teised vasakparteid, kuid erand pole seegi, kui mõni teine erakond võtab tõsiselt käsile sotsiaalprobleemid mitte ainult enne valimisi, vaid pideva võrdväärse dialoogi alusel.
TALO on säilitanud ja säilitab erakondliku sõltumatuse ja tema jõulised sammud oma liikmete õiguste eest seismisel on meedias tihti kõlapinda leidnud. Rahulikult ja eesmärgikindlalt on TALO oma rida ajanud ja mis salata – paljud, kes ametiühingusse ei kuulu või kuuluvad vähem võimekasse organisatsiooni, kadestavad: mis teil viga, teie eest hoolitseb TALO!
Roosimaa on andnud nõusoleku kandideerida kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas Keila linnas, kuid ei kuulu ühtegi erakonda. Ta tahab ühe erakonna kaudu tuua TALO problemaatika laiema avalikkuse ette, sest ta peab ennast inimeseks, kes üritab reaalsete sammudega elu edasi viia.
„Näeme küll ja küll poliitikuid, kes on nagu kirikuõpetajad – lubavad liiga palju enne valimisi, kuid kui tuleb kokkuvõtete tegemise aeg, laiutatakse käsi, näed, ei tulnudki nii välja, nagu lubasime. Meie oleme püüdnud asju seada nii, et vaatame ikka, mida teha annab. Praegu arvan, et kõige parem on maapealseid asju edasi ajada ja probleemistikku värskendada, kuna ees on kohalikud valimised."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)