Eesti saab euro tänu Euroopa finantskriisile

Lisaks jahutab Hugh oma blogis vaatlejate optimismi, justkui oleks nn sisemise devalveerimise ja elanikkonnale suuri raskusi tekitanud kärbete poliitika Eestis õnnestunud.

Taastumine osutub vaevaliseks

Analüüsides Eesti majandusolukorda, võtab Hugh aluseks augusti algul ajalehes Financial Times ilmunud kolumnist John Dizardi arvamusartikli, milles Eestit kiidetakse. Dizardi sõnul on Eesti selliste kriitikute nagu Paul Krugmani või Edward Hugh' kiuste valitud kursil edu saavutamas.

Hugh märgib, et Eesti oma pisut üle miljonilise elanikkonnaga on keeruline juhtum, kuna majandusolukorda puudutavad analüüsitulemused sõltuvad paljudest sellele riigile iseloomulikest pisiasjadest. Hugh lubab vaadelda, kas Eesti on ikka selline „valge vares", kelle kohta makromajanduse tavatõed ei kehti.

Viimaste veerandaastate andmetest paistab eelkõige välja suur heitlikkus, ning kui uurida SKP mahuindeksit, siis nõuab kasvu märkamine väga kangeid prille, märgib Hugh. Ta välistab Eesti majanduse täieliku ja kiire taastumise võimalused. Hugh' sõnul on Eestit pigem ootamas L-kujuline vaevalise kasvu periood, mille kestel tuleb ette suuri raskusi ja tagasilööke.

Rida Eesti majandusnäitajaid on siiski paremaks läinud, nagu näiteks jaemüük, tööstustoodang ja eksport. Enne aga, kui selle üle liialt rõõmustada, tuleb Hugh' sõnul märgata, et kaupade bilanss on Eestil jätkuvalt defitsiidis.

„See osa Eesti tööstusest, mis oli enne majanduskriisi konkurentsivõimeline, on seda endiselt. Selle osakaal majanduses on aga liiga väike, et kogu majandus mõõnast välja aidata," kirjutab Hugh.

Jooksevkontot on plussi aidanud teenused. Ja see, et jooksevkonto on plussis, on väga hea uudis - Eesti maksab tagasi oma välisvõlga, märgib Hugh. Kuid see on saavutatud selle hinnaga, et arvestatav osa majandusest käib tühikäigul ehk võimsused on jõude ja tööpuudus väga kõrge.

Autor toob välja, et tööpuudus küll kahanes teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, kuid seda vaid 1,2% ja töötuse määr on endiselt kõrge. Juunikuu seisuga oli 128 000 töötut, mis moodustab 18,6% tööealisest elanikkonnast.

Hugh tunnistab, et kättesaadavate andmete põhjal on tal raske Eesti majandust analüüsida, kuna talle näib, et varimajanduse osakaal Eestis on märkimisväärne. Seega ei pruugi paljud end töötuks registreerinud inimesed olla tegelikult ilma tööta.

Kõige murettekitavam on pikaajalise töötuse kasv. Pikaajaliste töötute osakaal kõigist töötutest tõusis 46 protsendini. 15% on tööta olnud juba väga pikka aega. Hugh' sõnul saab näha, kas töötus Eestis alaneb ka nüüd, kus Euroopa riikides majanduse kasvuhoog on raugemas.

Erasektori suur võlakoorem

Hugh analüüsib oma blogis põhjalikult sisemist devalveerimist, mis peaks tähendama hindade ja palkade langust. Tema sõnul tunnipalga langus pole olnud kuigi märkimisväärne - vaid 7% 2008. aasta lõpust. Ja ainuüksi nimetatud aastal kasvasid palgad 7%. Enne seda aga 17,5% ja 20% aastas. Nii et Hugh' meelest ei saa kahjuks väita, et Eesti on jõuliselt palku kärpinud. Elatustase on järsult langenud töötundide vähenemise ja töötuse kasvu, s.t majanduskriisi tagajärjel, mis ometi ei võrdu konkurentsivõime taastumisega. Kaotatud konkurentsivõimest on tänaseks tagasi saadud väga vähe, tõdeb Hugh.

Sama kinnitavad inflatsiooniarvud. Pärast üheksa kuud kestnud hindade langust on need taas  tõusmas ja inflatsioon on peaaegu terve protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgem. Riigi kohta, mis peaks olema sisemise devalveerimise raskustes, on see üsna uskumatu, kirjutab Hugh. Pigem on keegi euroala pääsme lunastamise järel roolis tukkuma jäänud, leiab ta.

John Dizard väidab, et Eesti majandust ootab kiire toibumine, kuna riigi võlakoorem oli kriisi puhkedes väga madal. Hugh aga tuletab meelde, et erasektori võlakoorem on Eestis ometi väga suur ja jääb laenukasvu rõhuma veel pikkadeks aastateks.

Küll aga nõustub Hugh, et kapitalikulud ja laenuraha hind on Eesti jaoks oluliselt odavamaks läinud. Rohkem kui sisemisest devalveerimisest on Eesti võitnud hiljuti teatavaks saanud otsusest Eesti euroalasse vastu võtta, kirjutab Hugh.

Euro tulekuga on võlgade teenindamise kulud oluliselt vähenenud. Kui aga vaadata, kui agaralt seda odavat laenuraha kasutatakse, siis on laenukasv aasta baasil jätkuvalt negatiivne, nagu teisteski suure erasektorivõlaga riikides, märgib Hugh.

Lisaks soovitab ta analüüsidesse, mis räägivad sisenõudluse järkjärgulisest ja kindlast toibumisest, suhtuda enam kui ettevaatliku kriitikaga.

Hugh' sõnul võib ju uskuda Swedbanki analüütikute ülioptimistlikke prognoose Eesti majanduse kohta, nagu seda Dizard teeb, kuid tema eelistab enda sõnul otsekui konveierilt ettesöödetud arvude asemel käsitleda fakte laiemalt, arvestades taustsüsteemi.

Tõlkis ja refereeris INDREK VEISERIK

Jaga |