Kollid ja tondid. Brüssel 22. märts 2016. Sõda, terrorism ja taustahoovused

 Aga tõsiselt – mis sõjast on juttu? Mis on sõda? Mis on sõda terrorismiga, kelle vastu Brüsselis lahingut löödi?

 Erinevad sõjad

Tavaarusaamas on sõda nn. konventsionaalne vastasseis, riikide või eraarmeede vaheline „rindesõda“. Mis võib olla ka sõda terroristidega, kui pidada silmas Islamikalifaadi (ISIS) ja Süüria presidendivägede, kurdi pešmergiüksuste ja ISIS-e vahelisi lahinguid Kesk-Idas ning teisigi kokkupõrkekoldeid.

 Paraku on käibekeelde toodud ka mittekonventsionaalsed sõjad. Hübriidsõjad (erioperatsioonide, propaganda, psühholoogiliste ja küberrünnakute ühitamine – vt Vikipeedia); ühe vormina nn terrorismivastane sõda (USA sõjalised, poliitilised, õiguslikud ja ideoloogilised meetmed islami terroriorganisatsioonide vastu – vt Vikipeedia).

 Ja vastuseks sellele terroristlikeks kuulutatud grupeeringute sissi- ehk partisanisõda (enesetapuründed Pariisis, Ankaras, Madridis, nüüd Brüsselis), küll elulaadisõda („pühasõdalaste“ värbamine, avalikus ruumis „naistekabistamine“ jne).

 Nüüdisaegne Lääne maailm on terrorismi käsitlenud „sõjana” alates kaksiktornide ründest New Yorgis 11.09.2001, mil kuulutati sõda Al Quaida terroristlikule liikumisele. Tänini miilab 15 aastat kestnud sissisõda, kust Lääs on väljumas kaotajana.

 Novembris 2015, kui Pariisis kärgatasid enesetapupommid, kuulutas president Francois Hollande omakorda riigi terrorismi vastu sõjas olevaks. Verine terroriakt Euroopa Liidu südames, pealinnas Brüsselis, on ajend uueks „sõjakuulutuseks“ kõrgete riigitegelaste poolt.

 Kui see on sõda ja mitte aga terrorismivastane erioperatsioon (nagu nimetab Ukraina valitsus oma Donbassi rindesõda), siis küsigem: kellega ja mille nimel sõjas ollakse?

Võitlus rindejooneta

Mina oma konservatiivse talupojatarkusega tõdeksin, et käimas on globaalne „sõda rindejooneta“, sõda tsivilisatsioonide ja nende väärtuste vahel, mida nood tsivilisatsioonid kannavad. See on sõda inimkonna erinevate arengumudelite vahel. See sõda ei anna edugarantiid tänasele läänetsivilisatsiooni mudelile.

 Professor Heinsohn prognoosis (vahendanud Gabriel Hazak 23. märtsi „Kesknädalas“): „XXI sajandi 50-ndateks aastateks on 950 miljonit aafriklast ja araablast Euroopa lõplikult maha matnud ning hauaplatsile ei panda sugugi mitte risti…“

 Mis on kujunenud vastasseisu aluseks? Mis garanteeriks Atlandi-ülese valge tsivilisatsiooni iseolemise edasikestvuse?

 Vastused eeldavad enesekriitilist sisekaemust küll tsivilisatsioonilise mudeli globaalsele olemisele, küll selle sisemistele alusväärtustele. Nii üks kui ka teine nõuavad loobumist enesekesksusest.

Tallame ise õigused jalge alla

Alustaksin Atlandi-ülese läänetsivilisatsiooni globaalsest olemisest. Paradoks on, et kuigi kuulutame õigust erisustele, arvamuste paljususele ja elukorralduslike mudelite konkurentsiõigusele, tallame ise seda kõike jalge alla.

 Kas Al Quaida terrorirünnak kaksiktornidele andis õiguse purustada talibanliku Afganistani riigi ja rahva iseolemise mudeli?

 Kas nn. muhamedliku sotsialismi mudel Iraagis andis õiguse Saddam Husseini ülespoomiseks ja tema režiimi purustamiseks (seejuures libamotiividel)?

 Kas araabia „värviliste revolutsioonide“ õhutamine ja relvastusega toetamine (Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Süüria) „valge maailma“ demokraatiamudeli pealesurumiseks ei ole kõnealuse elukultuuri iseolemisõiguse jalge alla tallamine, sisuliselt riiklik terrorism?

Pagulased on adekvaatne järelm senitehtule

Miljon põgenikku-immigranti Euroopat ummistamas on adekvaatne järelm. Aeg on tunnistada, et Lääne elukorralduslik mudel ei ole ega peagi olema universaalne, kõikehõlmav, valitsev – maailmas toimib tsivilisatsiooniliste mudelite paljusus ja igaühel neist on suveräänne õigus iseolemiseks. Lääne väärtusmudel ei ole pretendent ülimuslikkusele.

 Meie ühe arvamusliidri Olev Remsu määrang terrorismile tabab naelapea pihta: „Terrorism on väikeste sõda suurte vastu neile kättesaadavate vahenditega ja see ei küsi rahvusest ega religioonist.“ („Terrorism, meie ühine valu“, PM 26.03.2016)

 Muide, ka Eesti metsavendade 1946. aasta Sõmerpalu „sõda“ nõukaaktivistidest tsiviilisikute vastu („Sõmerpalu valla verine kolmapäev“, PM AK 12.03.2016), s.h. hoiatuseks koolilaste mõrvamine – mahub julgesti märksõna „terrorism“ alla. Ühisnimetaja on: kui väiksematel ja nõrgematel puudub sõnaõigus, on päästerõngaks terror.

Läänetsivilisatsiooni alustalad

Kas valitsevaks kujunenud eetilis-moraalsed mudelid on jätkukestvad või ennasthävitavad? Miks me iseendaga isekeskis järjekestvalt hakkama ei saa, korraldades immigratsioonilist verevärskendust kogu sellest johtuva multi-kulti ja globalismiga? Miks lubasime isiku(sõna)vabaduse sildi all islamitsivilisatsiooni solvamist (Taani „Politiken“ 2008, Prantsuse „Charlie Hedbo“ 2015). Miks jahmusime läänelike väärtuste eiramise üle Kölnis (muhamedlik „naistekabistamine“)? Kas Lääne kultuuriruumi väidetavalt tavapärane õigus naaberkultuuri solvata üldse erineb millegi poolest selle teise kultuuriruumi tavaõigusest?

 Miks on tüli jõudnud valge maailma sisehoovi, miks multi-kulti ei tööta, mida teha läänetsivilisatsiooni kestmiseks? Millele üles ehitada kooselureeglid, eeldades, et see on möödapääsmatu?

Ehk vääriks revisjoni ka Euroopas vohav indiviidikultus? Ehk lõpetaks koloniaalajast pärit upsakuse „kolmanda maailma“ ja selle asukate vastu? Mis see meie asi on, kui muhamedlik tsivilisatsioon eelistab vaba- ja samasooabieludele mitmenaisepidamist?

Kust võtame õiguse minna „püss käes“ inimõigusi õpetama? Kas hoopis indiviidi ja igat sorti vähemuste eelistamine enamuse (kogukonna, rahvuse, rahva, riigi, tsivilisatsiooni) kollektiivsele tahtele ei ole läänetsivilisatsiooni allakäigu mootoriks?

Indiviidid ja ühishuvid

Mida teha „mustadega“, iseendaga, multi-kultiga? Esiteks,hoidugem sekkumisest! Olgu siis valge, kollane, must või muud karva tsivilisatsioon. Ei suutnud nõukaimpeerium mongoleid jurtast keskküttega kortermajja asustada, ei õnnestu ka Läänel afgaane enda näo järgi ümber voolida.

 Teiseks,saagem üle „indiviidikesksusest“, isikuego-kuradist! Indiviidiõiguste anarhia ja mugavustung lammutab Vana Maailma täpselt samamoodi nagu lammutas tuhat aastat tagasi maailmariigi Rooma. Ühishuvide eelistus viib konsolideerumisele ja hakkamasaamisele. Erahuvide piiriks on sootsiumi huvid.

Kolmandaks, indiviidiõigusi kärpides paneme reeglid immigrantlikule „multi-kultile“. Olev Remsule viidates – millises Euroopa pealinnas, kus aegade jooksul on elanud suhteliselt kõige rohkem moslemeid, on lõimumine olnud edukaim? Moskvas, vastab Remsu. Võib-olla siis moderniseeriksimegi protestantliku läänetsivilisatsiooni tänase olemise õigeuskliku vene tsivilisatsiooni ajaproovi läbinud väärtustega?

TIIT TOOMSALU,

ettevõtja, vasakpoolne poliitik, endine Riigikogu liige

 [fotoallkiri]

BRÜSSELI TÄNAVAPILT: Tiit Toomsalu kirjutab, et läänemaailm käsitleb terrorismi „sõjana“ alates New Yorgi kaksiktornidest 11.09.2001. Verised terroriaktid Pariisis sügisel 2015 ja nüüd Brüsselis märtsis 2016 tõid tänavaile relvastatud püssimehed.

Jaga |