Tšehhi president Zeman loodab Ukraina presidendi Porošenko rahumissioonile

 „Maidan polnud mingi demokraatlik revolutsioon. Mina arvan, et Ukrainas toimub kodusõda,“ lisas Zeman. Hinnates Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki erinevaid avaldusi, nimetas Zeman teda nö. sõjapeaministriks. "Jatsenjuk ei püüa leida rahumeelseid lahendusi, nagu on soovitanud Euroliit, vaid selle asemel eelistab kasutada jõudu."   

Ukraina presidendi Petro Porošenko suhtes avaldas Zeman märksa enam lootust, nimetades teda meheks, kes võib olla „rahupresident“. Just Porošenko kaudu näibki Euroliit enim lootvat jõuda rahumeelsete lahendusteni Ukraina konfliktis.

Euroopa mäss

Seega on Kesknädala hinnangul Kesk-Euroopas aset leidmas arengud, mis veel kümmekond aastat tagasi tundusid ilmvõimatuna. Lisaks Ungari peaministrile Viktor Orbanile on nüüd ka Tšehhi president andnud mõista, et ei tunnusta USA ülemvõimu. Nad mõlemad on korduvalt tauninud USA agressiivset sekkumist Euroopa siseasjadesse.

Mullu avaldas Poola ajakiri Wprost salvestised, milles Poola välisminister Radoslaw Sikorski väitis, et Poola tugev liit USA-ga pole midagi väärt ning on isegi kahjulik, kuna loob võltsi turvatunde. Sikorski siiski hiljem taganes oma sõnadest, ilmselt hirmust USA ja oma abikaasa ees, kelleks väljapaistev jänkist politoloog Anne Appelbaum.

Üha enam riike

Kahjuks jättis ajaleht Postimees, kes samuti Zemani väljaütlemisi refereeris, mainimata, et Pravo on Tšehhis ainus päevaleht, mis ei kuulu välismaalastele. Seega polnudki juhus, et Zeman andis oma jõulise intervjuu just Pravo’le, andes mõista, et ei pea õigeks pärast NSV Liidu lagunemist Kesk- ja Ida-Euroopat enda haardesse võtnud Lääne rahatuusade võimu. Ungarlased ja tšehhid on piisavalt suured ja väärika ajalooga rahvad ega soovi, et nende riik jääks Lääne suurkorporatsioonide „lüpstavaks“ massiks. Enamik eestlasi paraku Eesti positsioonist maailmas aru ei saa ning meil ollakse veel tänulikudki majandushiidudest „heategijatele“ Rootsist ja Ameerikast.

Ukraina kujuneb õige pea tähelepanuväärseks verstapostiks tervele maailmale. Kes Ukraina küsimuses ei nõustu USA-ga, kuulutatakse vaenlasriikideks. Paraku ei näi USA hoiak “kes ei ole meie poolt, see on meie vastu“ enam varasemaga sarnaselt toimivat. Üha suurem osa maailmast, näiteks BRICS-riigid, paljud riigid Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas ning nüüd ka Kesk-Euroopas, julgeb avaldada oma arvamust ja seista endale kallite väärtuste eest.

 Küll sooviks, et ka Eesti ühineks sel aastal väärikate, omaenda arvamust julgelt kaitsvate riikidega! Olgem ikka dialoogi ja mitte vägivalla poolt – esimesega oleme kaks korda vabaks saanud, teisega alati kõik kaotanud.

 INDREK VEISERIK

Jaga |