Kui õige võrdleks pensione?

Kaupo Tõruke Jänedalt,      07. juuni 2006


Palju on räägitud pensionäride toimetulekust, eriti siis, kui lähenemas on valimised. Seni pole mitte keegi, vähemalt kirjutavas meedias, poole sõnagagi võrrelnud pensionäride ainelist seisukorda nõuka- ja praegusajal. Kuigi võib öelda, et võrreldamatut ei saa võrrelda, teeme siiski katset.

Pikka aega oli nõuka-ajal pensioni suuruseks 120 rubla. Pole muidugi mõtet hakata võrdlema praegusi diferentseeritud pensione. Seepärast võtame võrdlusühikuks ligilähedase 3000 krooni. Jagades selle 120-ga, saame 25. Niisiis – nõuka-aegse pensioni suhe praegusesse on 1:25.

Vaatame igapäevast toidulauda. Leivahinda on raskevõitu võrrelda, sest muutunud on leibade kvaliteet ja suurus jpm. Mõnevõrra lihtsam on vorstiga. Siin saab mingiks mõõduks võtta 50-kroonise kilohinna. Jagades selle 25-ga, saame 2. Kaks rubla oligi nõuka-ajal keskmine vorsti kilohind. Sama lugu on näiteks seasingiga ja praktiliselt kõigi teistegi toiduainetega. Suurusjärgud jäävad hinnasuhtes samaks.

Hea küll, ütlete, aga vaadake, mis maksavad autod! Uut autot alla 100 000 krooni ju ei saa. Jagame selle hinna 25-ga, saame 4000. Pensionärid peaks mäletama, et uus mosu maksiski suurusjärgus 4000 rubla. Ihaldatud Volga hind oli 9000 rubla; kui korrutame selle 25-ga, saame 225 000. Suurusjärk on jällegi sama, kuigi margid on muutunud.

Võrrelda on võimalik ka bensiinihindu. Nõukaajal maksis bensiiniliiter 40 kopikat. Korrutades selle 25-ga, saame 10 krooni. Üsna hiljuti bensiin niipalju maksiski, nüüd küll enam mitte – "vaba" turg teeb oma töö.

Ühest praegusest hinnast, nimelt elektri omast ei julge iitsatadagi. Praegune Kodu-2 pakett maksab 1.26 krooni kWh, tagasiarvestusel teeks see 5 kopikat, ent nõukaajal oli kilovatt-tunni hind jõudnud 12 kopikani. Kuid palju on muutunud tarbimisharjumustes ja võrrelda saab küll hindu, mitte aga eluviisi.

Tuleb arvata, et nii elukogenud inimesed kui ka tõsised majandusteadlased loevad neid võrdlusi kerge iroonilise muigega ega vaevu isegi reageerima. Ja need võrdlused kehtivadki ainult antud ajahetke kohta. Kuid teatud inimgrupi, Eestis 41...42 aastat tööd teinute, mitte riigiametites või kaugel maal olnute suhtes peavad need võrdlused antud ajahetkel jämedates joontes paika.

Öelda tahtsin aga seda, et meie praeguse valitsuse abiga oleme jõudnud nõuka-aegse pensionäri materiaalse kindlustatuse tasemeni. Ei enamat ega vähemat.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)