Ainult Keskerakond seisab reaalselt omandireformi lõpetamise eest

VELLO REKKARO,      19. september 2007


Kuivõrd on õigustatud Tallinna volikogu opositsiooniliste Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide viimase aja pressiteavitamisel avaldatud nördimus keskerakondliku linnavalitsuse otsuse üle „alustada taas korterite odavmüüki"? Üldse ei ole õigustatud.

6. septembri Äripäev annab palju leheruumi Tallinna linnavalitsuses heakskiidu saanud eelnõule anda sundüürnikele üürile ja müüa otsustuskorras kaheksa korteriomandit tingimusel, et nimetatud isikud vabastavad nende poolt seni kasutatavad eluruumid.

Sundüürnik Peeter Kripsaar peab sellist korterihinda igati õiglaseks.

„Enamik inimesi sai erastamise kaudu oma senise elamispinna endale. Meie jäime tol ajal ilma. Riik kustutab oma võlga minu ees," ütles kümme aastat oma korterit oodanud mees. (Kui väga täpne olla, siis riik ei kustuta võlga hr Kripsaare ees – Tallinn kui kohalik omavalitsus püüab vaid osaliselt seda riigivõlga siluda – V.R.)

Võrdse kohtlemise printsiip

Tallinna linnapeana märkis Jüri Ratas 21. veebruaril Delfis, et korterite sundüürnikele otsustuskorras erastamise puhul on tegemist omandireformi lõpuleviimisega, lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist.

„Kuni 2002. aastani erastati Tallinnas kollaste kaartide eest üle 91 000 korteri, kokku üle 4,6 miljoni ruutmeetri elamispinda. Lähtudes korterite otsustuskorras erastamise vastaste loogikast, kannatas riik seeläbi vähemalt 46 miljardit krooni kahju. Kas see kahju tuleks nende arvates 300 000 tallinlaselt (kes said erastada oma korterid üldistel soodustingimustel EVP-de eest) sisse nõuda?"

Linnavalitsuse tegevuse vaidlustamisega on opositsioon seadnud kahtluse alla omandireformi alused.

„Korterite otsustuskorras sundüürnikele müümise näol on tegemist omandireformi jätkuga. Aitame sellega tagastamisele läinud majades elavaid inimesi, kes ei saanud teistega võrdsetel alustel endale eluaset erastada," jätkas Ratas. EVP-kroonide eest korteri erastada saanud inimeste puhul ei uuritud, mida erastajad oma varaga tegid ja kui paljud neist erastatud korteritest on hiljem edasi müüdud. „Omandireformi seadus paneb läbiviimise kohustuse kohalikule omavalitsusele. Tallinna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks lahendada sundüürnike probleem kui üks osa omandireformist. Loodame sellega lähima paari aastaga toime tulla. Selle saavutamiseks käivitasime 2002. aastal munitsipaalkorterite ehitamise programmi, seda eesmärki täidab ka korterite otsustuskorras müük," lõpetas Jüri Ratas.

Isiklik kogemus

Lisaksin selgituseks meie pere korteri erastamise andmeid. Vahetasime vanematega kokku perekondlikel kaalutlustel 1974. a. ja asusime seitsme inimesega elama lagunevasse kommunaalmajja Nõmmel. Kui algas omandireform, soovisime erastada oma korterit, kuid saime vastuse, et seda meile ei võimaldata, kuna maja kuulub tagastamisele õigusjärgsetele omanikele. Eluruumi hindamise akt hindas korteri väärtuseks 30 600 krooni, mida sai tasuda EVP-des.

Omanikeks tunnistatud isikute väliseestlasest esindaja võttis vara Nõmme Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte kinnisvaratehingute grupi peaspetsialistilt ametiisiku juuresolekul üle 23. oktoobril 1996.

Me ei soovinud oma kodu loovutada juriidiliste manipulatsioonide abil omanikuks saanud isikutele, ja lõpuks õnnestus 2001. a. korter ära osta 750 000 krooni (mitte EVP!) eest.

Kui omandireformi Toompeal kavandanud poliitikute eesmärgiks oli eelkõige vaesustada eesti rahvast ja teha kingitusi võõramaalastele (sh väliseestlastele, kes rahastasid ja nõustasid siinsete noorpoliitikute tegevust), siis seda nad on saavutanud.

Järeldus saab olla vaid üks: omavalitsuse opositsiooni praegune tegevus ei ole konstruktiivne, sest ollakse vastu riigis oma erakondade võimuloleku ajal käivitatud omandireformi lõpuleviimisele. Oma vastuseisuga Keskerakonna kui Eesti rahva huve tegelikult kaitsta sooviva poliitilise jõu tegevusele häbistavad volikogu opositsiooni liikmed end täielikult. Tagastamine praegusel kujul on müstifikatsioon, mis ei oma teaduslikku, majanduslikku ega moraalsetki seost reaalsusega ja toimub üksnes ametnike suva järgi. See on vaid ehe korruptsiooni allikas.

Omandireformi aluste seadusest lähtuvalt tuleks kohalikel omavalitsustel asuda nüüd sundüürnikele põhjustatud otsese ainelise kahju ja kannatusaastatega põhjustatud moraalse kahju hüvitamisele. Projektis omandireformi õiglastest lahenditest esitatud akadeemilised õiendid toovad selles selgust. (Vt täpsemalt Üürnike Liidu kodulehekülg www.kodueest.ee)

Seadus annab võimaluse taotleda selleks raha riigilt.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (160)