![]() Pahaendeline vaikus ESM-i lepingu ümberMATI VÄÄRTNÕU, 08. veebruar 2012Viimastel päevadel on uudistest läbi käinud, et Euroopa riikide rahandusministrid on jõudnud kokkuleppele Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu teksti suhtes. Viimane uudis räägib, et leping on valmis allkirjastamiseks ning eesmärk on jõustada leping 2012. aasta juulis. Mida ei ole kuulda ega näha siseriiklikult, see on arutelu selle üle, mis see ESM üldse sisaldab, mida see leping Eesti riigi jaoks tähendab ja kuidas kavandatav leping suhestub Eesti põhiseadusega. Mida ESM leping sisaldab? Küll aga on Rahandusministeeriumi kodulehel kõigile kättesaadav lepingu mustandi tekst, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Sellest saame teada, et ESM-i näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, esialgse kapitaliga 700 miljardit eurot, millest Eesti osa moodustab 1,3 miljardit eurot. Ärevaks teeb asjaolu, et sellisele eraõiguslikul alusel moodustatavale üksusele tahetakse anda praktiliselt täielik kontroll ESM-iga liitunud riikide üle, sh kohtuõigus, ilma et see üksus ise alluks üldse mingisugusele kontrollile või vastutusele. Artikkel 27 tagab ESM-ile täieliku immuniteedi ja salastatuse nii kohtuinstantside kui ka riikide parlamentide ja isegi Euroopa Liidu parlamendi otsuste eest, samas on ESM-il endal seaduslik õigus olla kohtus menetlusosaliseks. Artikkel 30 p. 1 annab ka kohtuliku puutumatuse ESM-is töötavatele isikutele ja nende dokumentidele. Kuigi artikli 4 p. 3 kohaselt otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel on vaja hääletamisel osalevate liikmete ühehäälset heakskiitu, siis tegelikkuses ei vastuta artikli 5 p. 1 kohaselt liikmesriigi poolt määratud hääleõiguslik juhatajate nõukogu liige mitte millegagi oma otsuse eest ESM-iga liitunud riigi ees ja on artikli 29 p. 1 järgi ametisaladuse hoidmise kohustusega seotud ka pärast ametikohustuste lõppemist. Lepingu kohaselt võib ESM-i juhatus vajadusel muuta fondi maksimaalkapitali, ja seega muuta 8. artiklis nimetatud limiiti (lepingu artikkel 10, p. 1) ning kõik ESM-i liikmed on pöördumatult ja tingimusteta kohustatud maksma 7 päeva jooksul, kui nõudmine esitatakse (lepingu artikkel 9, p. 3). Sisuliselt ei mängi Eesti suurt rolli I-le paneb täpi artikkel 4 p. 6, mis sätestab, et ESM-i liikme hääleõigus, mida tema määratud isik või selle esindaja kasutab juhatajate nõukogus või direktorite nõukogus, vastab ESM-i lubatud aktsiakapitalis liikmele eraldatud aktsiate arvule. See tähendab, et sisuliselt ei mängi Eesti hääled suurt rolli. Artikli 4 p. 2 kohaselt piisab otsuse vastuvõtmiseks, kui esindatud on 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kellele kuulub kokku 2/3 hääleõigusest. Ainult vastastikust kokkulepet nõudvad otsused eeldavad hääletamisel osalevate riikide ühehäälset heakskiitu, nagu eelnevalt viidatud. Aga kui riigi esindaja mingil põhjusel hääletamisele ei jõua või on ta mingil viisil mõjutatav, siis ei ole liikmesriigil mingit võimalust vastuvõetud otsust mitte täita. Võib-olla olen mina kodanikuna ebateadlik ja see ESM-i leping on igati aktsepteeritav? Muudmoodi ei oska ma seletada täielikku vaikust avalikkuses ESM-i sisu asjus. Aga isegi sel juhul soovin ma lugeda ESM-i puudutavaid arutelusid, ajakirjanike küsimusi ja vastavate spetsialistide vastuseid nendele küsimustele! Kallid ajakirjanikud, kallis Eesti ühiskond, ärgake üles! Vastasel juhul võib hilja olla ja tagantjärele tarkus ei pruugi meid enam aidata. MATI VÄÄRTNÕU, ettevõtja, Eesti Klubi president [esiletõste] Soovin lugeda ESM-i puudutavaid arutelusid, ajakirjanike küsimusi ja vastavate spetsialistide vastuseid nendele küsimustele! Kallid ajakirjanikud, kallis Eesti ühiskond, ärgake üles! M. Väärtnõu kirjutis ilmus ka 2. veebruaril Delfis, kust pärineb alljärgnev kommentaar. meediasse paisatakse üldsust ärevaks tegevaid või asiotaaži tekitavaid lugusid - nii lihtne see ongi. Tsahkna kohtulugu on tilluke nupp, elamisload on unustatud, Toobal on risti löödud jne. Praegu kütab kirgi puudega inimeste toetuste äravõtmine. Pidev meediakära veel igasuguste tõsielusarjakangelaste ümber, igasugu pseudoteemadel jne jne. Kellele see kõik kasulik on? Viimati muudetud: 08.02.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |