Eesti ettevõtted ei ela kriise üle

"Kui me kriisi ajal rääkisime, et kriis justkui peaks andma põhjuse struktuurseteks muutusteks, siis seda ei ole toimunud. On see, et nad suutsid oma kulusid kokku hoida ja siis, kui välisturud paranevad ja sisenõudlus paraneb, alustavad sellestsamast tegevusest. Mitte, et see halb oleks, aga ma arvan, et kriisist tuleb õppida ehk oma tegevusi natuke laiendada, mitte korrata kogu aeg ühte ja sedasama tegevust," rääkis Kraft. Ettevõtted oleksid pidanud oma tegevust diversifitseerima, ehk siis vaatama, millised on kriisides suhteliselt vastupidavamad valdkonnad, ja toimetama nende valdkondadega. Tööjõu puhul on oluline oma inimesi hoida ja neisse investeerida.

Kesknädala hinnangul näib Kraft, kuigi seda otse välja ütlemata, olevat mures, et võimaliku uue globaalse majanduskriisi saabudes tabab Eestit uus pankrottide ja koondamiste laine, kuna vajalikud struktuursed muudatused jäid  tegemata. Eesti majandus sarnaneb liivalossiga - kuni päike paistab, on kõik hästi, suuremate lainete korral tuleb aga juurde uusi tuhandeid töötuid. Kuigi lehtedest ja majandusanalüütikutelt kostab üha enam rõõmurõkatusi, justkui saaks meie majandus liikuda vaid ülesmäge, on mujal maailmas prognoosid pessimistlikumad. Majandusteadlane Nouriel Roubini ennustas, et lähiajal võib hävida kuni 400 USA panka. Prantsusmaa suurpanga Société Générale analüütikud on  väitnud, et maailma rahaturgudel algab varsti tõeline "veresaun".

Eesti avatud ja ultraliberaalset majandust arvestades peaksid meie ettevõtted tegelema praegu struktuursete ümberkorraldustega ja tagala kindlustamisega, mitte silmaklapid peas uute kasumite poole tormama.

-o-

Jaga |