Nüüd tuleb killud kokku koguda

09. mai 2007


Keskerakonna volikogus 5. mail peetud kõnes nentis Edgar Savisaar, et nii Riigikogu Keskfraktsioon kui ka Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon on pärast kriisi tekitanud sündmusi Tõnismäel olnud oma arvamustes üksmeelsed ja ühtsed. Ka meie toetajad saavad Keskerakonna seisukohtadest aru. Näiteks möödunud nädala ETV Foorumi saate telefoniküsitlus, millele vastasid rekordilised 57 000 vaatajat, näitas, et 24% vastajaist ei kiitnud valitsuse poliitikat Pronkssõduri teisaldamisel heaks. See võrdub suures plaanis Keskerakonna tavapäraste toetajate osakaaluga ühiskonnas.
Savisaar soovitas mitte suhtuda traagiliselt allkirjadesse, mida kogub internetis nn rahvuslik liikumine. "Need inimesed, kes on andnud allkirjad, on paremerakondade valijad. Nad hääletasid ka valimistel meie vastu, ja nende häältega ei ole mina linnapea, ega ole meie inimesed Riigikogus."
Savisaar meenutas ka Keskerakonna delegatsiooni kohtumist 7. märtsil Reformierakonna esindusega Stenbocki majas, kus Ansip hõiskas: „Noored venelased hääletasid meie poolt!" See tähendab, et Tallinna tänavail võisid vabalt möllata ka Reformi valijad.
"Miks Ansip ja Paet ei läinud tänavatele rahvast rahustama? Linnapeana oli mul seda raske teha, sest operatsiooni läbiviimist hoiti viimase hetkeni saladuses."
Savisaare sõnul kohtus ta kaitseminister Jaak Aaviksooga kahel korral, kusjuures kummalgi korral ei jäänud ministrist muljet, et Pronkssõdurit hakatakse kõrvaldama. "Viimati esines Aaviksoo linnavolikogus veel samal neljapäeval, 26. aprillil, mõni tund enne sündmuste väljumist kontrolli alt. Aaviksoost aga jäi pigem selline rahuarmastav mulje."

/Loe edasi lk 3/

SAVISAAR: kogu vastutust kannavad Eesti poliitikud

Edasi esitas Savisaar küsimuse: kas enne oli möll ja siis sündis otsus; või enne oli otsus, mis kutsus esile möllu? Savisaar kaldus uskuma pigem viimast. Võib-olla valitsus tõesti ei aimanud, et tuleb selline ootamatult suur reaktsioon?
"Loodeti, et tuleb Rebane ja tuleb Lebedev, aga et enamikku inimesi asi ei huvita."
Savisaar viitas eelmise nädala Eesti Ekspressile, kust ka lai avalikkus sai teada, et valitsust hoiatas peale professorite ka kaitsepolitsei. "Kapo hoiatas valitsust professionaalsest küljest ja võimalikest ohtudest. Seega jääb kogu vastutus poliitikutele." Savisaar märkis, et ka politsei pandi poliitotsustajate poolt sellisesse olukorda, kus jäi üle vaid käsku täita.


Valitsuse lollusi ei pea takka kiitma

Savisaar peatus ka üleskutsel, et kriisi ajal peab koonduma valitsuse ümber. "Maailmas ei näe me kuskil seda, et valitsuse tehtud lollusi peab opositsioon heaks kiitma ja tema ümber koonduma." Linnapea meenutas Pariisi sündmusi ja küsis, et kuigi seal peksti mässajad laiali, kas olukord on tänaseks paranenud?
"Ei. Lihtsalt ühe suure mäsu asemel toimuvad mitmed väiksemad."
Savisaar meenutas, et riigile rasketel aegadel kui soovitakse kõikide erakondade toetust, siis tehakse rahvusliku ühtsuse valitsus, ja viitas Churchillile. "Sel juhul otsustatakse koos ja vastutatakse koos."
Eestis aga eirati isegi seadust, mis näeb ette kriisi puhkedes kohaliku omavalitsuse kaasamist.
"Aga Ansip tahtis segamatult toimetada. Ta helistas mulle öösel ja ütles kahte asja. Esiteks küsis, kas linn suudab hommikuks klaasikillud ära koristada. Ja teiseks teatas: "Me maksame kõik kinni.""


Linnavalitsus tegutses aktiivselt

Keskerakonnale on ette heidetud liigset loidust. Savisaar sellega ei nõustunud. "Ma arvasin, et meeleavaldus tuleb võimas, et inimesed avaldavad oma arvamust ja mõni tund hiljem minnakse laiali."
Tallinna linnavalitsus tuli kokku juba neljapäeva hilisõhtul kell 23.45. Pressile tehti avaldus kell 1.44 ja see ilmus BNS-s. Kanal 2-le andis Savisaar intervjuu esimeste hulgas.
"Tegime seda rõhutatult asjalikus kontekstis. Minu arvates pateetikat polnud enam vaja. Kohalik omavalitsus peab muretsema selle üle, et hommikul trammid-trollid sõidaksid ja linn oleks puhas. Samuti pidime kahjud kokku lugema. Linnavalitsuse esindaja saadeti Põhja politseiprefektuuri. Need on rangelt linnavalitsuse asjad. Ja alles reede hommikul tegime Tallinna Nõukogus poliitilise avalduse."
Savisaar rõhutas, et ega avalduste tegemine sellises olukorras pole lihtne. "Kõige naeruväärsemalt mõjuvad süüdistused vene koolide aadressil," ütles ta, meenutades 1980. aastast „Propelleri" kontserti Kadriorus ja eesti noorte mäslevat tagasiteed linna, kus ka hüüti loosungeid ja purustati ettejuhtuvat. "Ka siis hurjutati esmajoones õpetajaid, kes ei kasvatavat lapsi õiges vaimus. Jälle oli kool süüdi."
"Me avaldasime oma arvamust," kordas Savisaar, et etteheited tema vaikimise kohta on alusetud. "Aga see arvamus valitsusele ei meeldinud."

Kes tegi Venemaale heateo?

Savisaar küsis: kas on ikka selge, kes töötas tegelikult Venemaa heaks? See on Keskerakonna esimehe hinnangul veel hoopis iseküsimus.
"16. novembril 2006 hoiatas Ilves Ida-Viru visiidil, et "Moskva ootab Pronkssõduri seadust". Tartu rahu aastapäeva kõnes 2. veebruaril 2007 ütleb Ilves taas, et "me oleme jõudnud olukorda, kus Eesti ise jagab oma oponentidele padruneid meie enda pihta tulistamiseks". Seega koguneb neid, kes on valitsust hoiatanud, juba väga mitu: president Ilves, Kaitsepolitsei, 12 professorit, venekeelne meedia ja vene intelligents, Keskerakond.
Savisaare sõnul on kindel üks – Ansipi käitumisest võidavad Moskva pistrikud, kes saavad siit kättemängitud trumpi kasutada Venemaa eelseisvatel valimistel. "Ja Ansip sai ka tõelise kingituse Riigiduuma Eestit visiteerinud delegatsioonilt, kes nõudmisega Ansip peaministri kohalt tagandada kaitses tegelikult Ansipi püsimist peaministritoolil."

Kodurahu Foorumi sõnavabadus

Mis puutub Kodurahu Foorumisse, mille algatas Tallinna linnavalitsus, siis taheti sellega anda sõna neile inimestele, kes tänavatele minna ei soovi. See oli esimene võimalus neile, kes tahtsid samuti oma seisukohad välja öelda, aga rahumeelselt. 500 foorumil osalenut on täiesti arvestatav seltskond, hindas Savisaar.
"Muidugi, ETV näitas ainult Lebedevi, kes seal ilma ei teinud. Muide, mina vaatangi mõlemat TV-d – Eesti kanalid näitavad, et näe, kuidas lõhuvad, ja Vene kanalid näitavad, et näe, kuidas pekstakse."
Savisaare sõnul esines foorumil väga tugevaid mõtlejaid, kelle olemasolust seni suurt ei teatud. "Leian, et see liikumine peaks jääma kodurahu loomiseni. Kerget edu tulemas ei ole, sest inimesed on solvatud."
Linnapea lubas, et Kodurahu Foorumi sõnavõtud avaldatakse.

Eesti haritlased riigi kriisihetkel

Savisaar hindas ka Eesti intelligentsi käitumist, tunnustades Juhan Kivirähki, Rein Veidemanni, Anu Tootsi, Tiit Vähit jpt tugevaid ja ausaid seisukohavõtte. "Suur osa haritlaskonnast ei ole kaasa läinud valitsust kiitva propagandaga. Eriti on Eesti Päevaleht avaldanud kriitilist, asjatundlikku, põhimõttelist materjali. Press on olnud mitmekülgsem, kui nii mõnegi teise kriisi ajal."
Savisaar kiitis ajakirjandust otsesõnu, väites, et "minna kaameraga ja fotopaparaadiga sündmuste keskele ei olnud sugugi ohutu".
Samas kritiseeris Savisaar keskerakondlaste ja eriti parlamendiliikmete peaaegu olematuid reageeringuid toimuvale. "Poliitikas ei olda erapooletu," ütles ta.

Miks valitsus kiirustas?

Lõpuks hindas Savisaar erakonna volikogu ees valitsuse tegevust, öeldes, et "see polnud mitte lihtsalt viga, vaid ränk viga". Ta viitas Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti juhitud ümarlauale, mis kutsuti kokku aasta tagasi ja mis juba eelmises septembris näitas oma esimest võitu – kardetud provokatiivsed kogunemised 22. septembril õnnestus ümarlaualiikmete kaasabil ära hoida. Kui suur töö on ebameeldivate nähtuste ärahoidmine, saavad aru vaid need, kes on sellega ise kokku puutunud.
Teisele võidule oldi samuti lähedal – ümarlaual osalenud organisatsioonide esindajad juba arutasid, kuhu monument paigutada. Kujunemas oli leppimise efekt.
"Aga oli üks ühine arvamus ja kokkulepe – enne 9. maid ei tohi Pronkssõdurit puudutada. Seda lubasid peaminister Ansip avalikult ja kaitseminister Aaviksoo sellesama ümarlaua ees. Nad mõlemad valetasid."
Savisaar lisas, et "Ansipit võib-olla varsti ei mäletata, aga meie elame ja sööme seda suppi edasi". Eesti ühiskond jaguneb Savisaare hinnangul kaheks – ühed tahavad rahumeelselt elada ja teised tahavad kakelda. Ning lahknevus ei lähe rahvusi pidi. Keskerakonna esimees hoiatas, et konflikti võib näiliselt kiiresti lahendada, aga oht on, et sellega surutakse vaid protestid põranda alla ning olukord jääb ohtlikuks ikkagi.
"On ju siinsamas Euroopaski riike, kus rahvuskonfliktid on igapäevased. Ma ei kadesta neid," lõpetas Savisaar.

Edgar Savisaare kõnest üles kirjutanud Urmi Reinde

Viimati muudetud: 09.05.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)