Kreml ja Reformierakond loovad Eestisse vene parteid?

Ebakonstruktiivse vene erakonna sünnitamine on paratamatult idariigi luureorganite tööplaanis, aga ka meie sisepoliitiliste parempoolsete poliitikute tegelik, ent kehvasti varjatud eesmärk. Vaenlase kuju lihtsustab poliitika suunamist! Ma ei tahaks uskuda, et vene kogukonna liidritega on juba tehtud lepped vene partei loomiseks – mõtlevaid töötajaid peaks KAPO-s veel olema!?

Hilissügisel kipub valitsus kukkuma ja Eesti saab uue peaministri. Rahval on sellest hea meel, aga mures on Reformierakond ja idanaaber (jälgige Reformierakonna ja vene ärimeeste majandustehinguid Tallinna sadamas). Reformierakonna toiduahela-kett saab ilmselt nii pingesse aetud, et võib koguni Reformierakonna enda murda. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Riigikohus, Rahvusringhääling on üksikud meeldetuletused Reformierakonna mõjukatest infoväljadest. Kui need organid tulevikus enam reformikate jaoks ei tööta, siis leiab aset selle erakonna kuulsusetu häving. See toimub kiiresti. „Igavene parteigenosse“ Igor Gräzin mäletab hästi, kui kiirelt kukkus oma lõppfaasis kokku EKP. 

„Mustade Volgade“-ajastu lõpp oli tollasele nomenklatuurile liiga valus. „Plats puhtaks“-ideoloogia ehmatas neid tugevasti, aga seda pareeriti osavalt Reformierakonna vanema venna Koonderakonna poolt. Nüüd on aga 2011. aasta sügisel tulemas rasked ajad. IRL otsib oma sisemist vaimu nii tõsiselt, et võib peaminister Ansipi tulevikule ohuks saada. See paneb topelt muretsema ka Vene luureorganid, sest liiga palju energiat panustati koostööle reformikatega ja Savisaare mahaniitmisele. Tänased märgid näitavad, et „kirikuskandaal!“ oli Eesti parempoolsete, poliitilise politsei ja Vene poole initsieeritud sündmustik. Kas keegi tahab väita, et reetmine on reformikatele võõras? Oravad on juba ülbelt kuulutanud, et nemad nägid Res Publicas ainult probleeme, ja seepärast neid omal ajal ka rängalt reedeti. Ebastabiilne Tallinn pole meie poliitilises mälus ka veel tuhmunud.

Reformikate päästeplaani A kohaselt on Keskerakonna sisse värvatud diilitajaid, et ei tekiks võimalustki reformikate kukkumiseks valitsusest. Jüri Ratast on poliitilistes koridorides nimetatud ka nooreks Arnold Rüütliks, kellel on hea süda ja ilus rüht, millest aga täielikult piisab  Reformierakonna hegemoonia jätkamiseks. Tunnen Ratast lähemalt ning pean Reformierakonna värbajaid kurvastama – ta pole see ullike, kes oleks nõus veerema Reformierakonna küna all. Keskerakonnal on suur võimalus jätkata suuresti ühtsena ka pärast oma kongressi ja vähemalt veel sedakorda ei õnnestu vene erakonna loomine. Kiire lõpu võib hoopis saada reformikate stagnatsiooniajastu.

Reformikate päästeplaani B kohaselt topitakse IRL-i idealistidel ilmselt peagi suu täis mitmete hüvedega vorsti. See on aga muidugi liiga libe tee, sest kui „äraostmatud“ teevad äraostmist, mis avalikkuse ette tuleb, siis pühitakse nad poliitikast. Roheliste näide on ilmekas – kuigi nad said koalitsiooni toetamise eest Juhan Partsi juhitud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist86 miljonit krooni, on nad nüüdseks unustatud. IRL-i siseelu võib reformikatele siiski üllatuslikult kehvasti mõjuda. Aga millalgi peab ka Reformierakond oma reetmiste eest palga saama.

Peaminister Ansip naudib täna president Toomas Hendrik Ilvesega võimutäiust, täpselt nii nagu Vladimir Putin Dmitri Medvedeviga Venemaal. Nad tunnetavad üksteise vajalikkust ning Kreml otsib edasi teed Eestisse vene erakonna loomiseks. Edgar Savisaar on reformikatel sihikul avalikult, Kremlil – varjatult.

Lõppküsimus: kelle mängu mängivad Keskerakonna suured reformaatorid? Ma täna veel usun siiralt, et tegutsetakse ühtsema Keskerakonna nimel. Kui aga avantüüride abiga õnnestub Keskerakonna esimeest vahetada, siis võidabvad sellest paratamatult eelkõige Reformierakond ja Kremli poliittehnoloogid.

Etturid usuvad, et saavad varsti lippudeks ja ajavad Eesti asja. Aga tegelikult kasutatakse neid ära ja ohverdatakse juba avangus. Avage silmad, kuni pole hilja! Mulle meeldib Eesti, kus pole erakonda rahvuste põhjal, vaid kõik erakonnad vaatavad Eesti tulevikku läbi ühiskonna tegelike probleemide. Tõnismäe Pronksmees lõi Ansipi eduloo – ta soovib, et näiline sõda eestivenelastega jätkuks.

Jaga |