Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Kodumaist paralleeli tuues: olukord oli mõnevõrra sarnane Eesti riigi ja Tallinna suhetele, paraku ühe suure erinevusega - kui Baskimaa ja Hispaania suhete juured ulatuvad sügavale ajalukku (Hispaania põhiseaduse järgi on Baskimaa puhul tegemist ajaloolise autonoomse piirkonnaga), siis Eesti keskvõimu ja Tallinna omavalitsuse suhetel on tugev päevapoliitiline maik.

Baskimaast ei tea enamik eestlastest ilmselt suurt midagi, kui siis ehk vaid ETA-ga ja terroriaktidega seoses. Reisisõbrad  teavad ehk Baskimaa kauneid randu, mis on täiesti võrreldavad eestlastele teada oleva Nizzaga [Nice]. Küllap on ka neid, kes on kuulnud (ehk seal isegi käinud) Euroopa ühes olulisemast kloostrist - Santuario de Loiola, kust pärineb jesuiitide ordu rajaja Ignatius de Loyola. Aga majandus, maksupoliitika, sotsiaalsüsteem jms?

Baskimaa omavalitsuse kogemustega võiksid tutvuda näiteks Eesti poliitikud ja ärimehed. Alustuseks need, kes Tallinna kehtestatud müügimaksu, vaatamata selle seaduslikule alusele, millekski lubamatuks ja Euroopas pretsedendituks  loevad.

Väga informatiivne mõttevahetus oli mul Baskimaa Biskaia provintsi  valitsuse sotsiaalliberaalist juhi José Luis Bilbao'ga. Eriti tähelepanuvääriv on Baskimaa maksupoliitikat puudutav.

Euroopa Kohtu lahend

11. septembril 2008 rahuldas Euroopa Kohus Biskaia valitsuse apellatsiooni Hispaania keskvõimu vastu. Mis oli protesti sisu, et otsiti õigust Euroopa Liidu kõrgelt kohtult? Nimelt sekkus keskvalitsus omavalitsuse põhiseaduslikku õigusesse ja tühistas viimase poolt kehtestatud maksu. Vaie sarnanes Tallinna volikogu poolt kehtestatud müügimaksu tühistamise sooviga meie riigi valitsuskoalitsiooni poolt. Tõsi, 2008. aastal lahenduse saanud kaasuse sisuks ei olnud maksu kehtestamine iseenesest, vaid ühe konkreetse maksumäära korrigeerimine Baskimaa omavalitsuse territooriumil. Mida Baskimaa võimud konkreetselt tegid, polegi ehk tähtis. Põhiline on, et nad realiseerisid neile (põhi)seadusega antud ja seadustega rakendatavat õigust.

Väljendub ju demokraatlikes riikides kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik garantii muu hulgas ka iseseisvas eelarves ja õiguses kehtestada kohalikke makse. Loomulikult, mitte omatahtsi, vaid ikka allutatuna seaduse reservatsioonile.

Sellele toetudes on ka mitud Eesti kohalikku omavalitsust aastate vältel toiminud. Näiteks üheksa aasta vältel maksid kõik Haapsalust kaupu ostnud või sealseid teenuseid tarbinud inimesed sealset müügimaksu. Juba aastaid kehtib sama maks ka Harjumaal Harku vallas. Kas olete nende aastate jooksul kuulnud mõnda kurja sõna võimulolevate parempoolsete erakondade suust selle maksu kohta? Ei saanudki kuulda, sest nimetatud omavalitsustes on olnud võimul nende endi erakonnakaaslased ja nende eestvõttel ka maks kehtestatud.

Seda ühest küljest, kuid teisalt - kohalikul omavalitsusel tuleb korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja täita ka talle riigi poolt antud avalikke ülesandeid, ning selleks peab talle olema tagatud ka piisav tulubaas. Mäletame ju veel, kuidas riik turgutas kohalike omavalitsuste arvel enda tulubaasi, vähendades neile laekumisi tulumaksust. Ja seda tervelt kümnendiku võrra. Samal ajal tõstes riigikassasse otse laekuvat käibemaksu ning aktsiise. Paraku pole Tallinna elanikud turistid ega Keskerakond ühe-projekti-partei. Linnal on oma elanike ees püsivaid ja pikaajalisi kohustusi ning neid tuleb täita.

Aga pöördugem tagasi Baskimaa juhtumi ja konkreetselt Euroopa Kohtu lahendi poole. Kohus otsustas, et Baskimaa võimude otsus vastas Hispaanias kehtivatele seadustele ja tehtud otsused olid kooskõlas EL-i regulatsioonidega. M.O.T.T. Puust ja punaselt öelduna: maksupoliitilist otsust tehes realiseerisid Baskimaa võimud oma õigust institutsionaalsele ja protseduurilisele autonoomiale. Hispaania keskvõimu otsus polnud kooskõlas ei põhiseaduse ja muude seadustega ega sobinud Euroopa õigusruumi. Õiguskindlusel ja õigustatud ootuse printsiibi kõrvalekaldumatu järgimise kohustuslikkuse rikkumisel ei ole seejuures mõtet enam peatudagi.

Juhtumi õppetunnid

Mida tasuks baskide juhtumist õppida? Kahtlemata seda, et enne, kui hakatakse kummitempli abil jõudemonstratsioonina seadusi muutma, tasuks asja juriidiline vettpidavus endale selgeks teha teiste, kasvõi sarnaste Euroopa kohtulahendite kaudu. Seda enam, et oma sõnajõudu demonstreerisid ka mitmed tipp-poliitikud, kelle teadmised peaksid siiski küündima Euroopa tasandile.

Me ei ela enam raudse eesriide taga, ei füüsiliselt ega mentaalselt, seega peaksime tundma ja teadma Euroopa kogemusi. Baskimaa võib ju tunduda kauge, kuid sealsed probleemid on teinekord meiega väga sarnased.

Meeles tasuks pidada meie rahvatarkust: üheksa korda mõõda, üks kord lõika!

SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi saadik

Siiri Oviiri kirjutis ilmus ka Õhtulehes.

Jaga |