Nädal Riigikogus

RAMON LOIK,      17. detsember 2003


Esmaspäev, 8. detsember

Haridusminister Toivo Maimets kostis Mailis Repsi arupärimisele kõlavalt reklaamitud, kuid seni isegi mitte paberile jõudnud programmi "21. sajandi kool" kohta. Meile on jäänud mulje, et tegemist on riiklike investeeringute programmi (RIP) dubleeriva parteiprojektiga, mis jagab raha peamiselt võimuerakondade koolikatustele. Sotsiaalminister Marko Pomerants oli Evelyn Sepa, Marika Tuusi ja Ain Seppiku arupärimise risttules sotsiaalabi probleemide lahendamise ja hädaabitöö tasustamise pärast. Eestis on esinenud juhtumeid, kus mõned kohalikud omavalitsused kasutavad töötuid sisuliselt tasuta tööjõuna (loe: orjadena). Ministril läks pikalt aega tunnistamaks, et selline probleem Eestis 21. sajandil eksisteerida võiks. Meenub ühe endise Haapsalu linnapea selgitus, et "vanainimestel on ju kasulik värskes õhus liikuda," kui ta pidi põhjendama oma ideed pensionärid raadiosaatjatega õhtusel ajal linnatänavatele patrullima saata (sic!).

Teisipäev, 9. detsember

Võeti vastu Olev Laanjärve, Sven Mikseri, Ain Seppiku, Liina Tõnissoni ja Harri Õunapuu algatatud seadus, mis pikendab ehitise või selle osa vallasasjana võõrandamise piirangu jõustumise tähtpäeva seniselt 2003. aasta 31. detsembrilt 2006. aasta 1. märtsini.
Sotsiaalkomisjoni kutsel leidis Toompea lossi Valges saalis aset kohtumine eakate organisatsioonide esindajatega. Arutati pensionäride pöördumist Riigikogu ja valitsuse poole, samuti teisi pensionidega seotud probleeme. Riigiema Ene Ergma märkis oma tervituskõnes, et Eesti ülesehitamise hind on olnud paljudele väga kõrge, eelkõige on see puudutanud pensionäre, kes on sattunud raskesse majanduslikku olukorda. Ühtlasi avaldas ta lootust, et järgnevatel aastatel kujuneb pensionitõus kiiremaks kui seni. Kuid miks siis Res Publica pensionäride nõudmisi täita ei taha?! Ainult lootustest on kahjuks vähe abi ja nii lubasidki pensionärid vajadusel Toompea taas meeleavalduste lainesse matta.

Kolmapäev, 10. detsember

Keskerakonna pensionärid ei jätnud jonni ja tulid taas välja eakatele inimväärsemat kohtlemist nõudma, seekord juba palju arvukamalt kui nädal tagasi. Möödaläinud Mart Laaril võeti hõlmast kinni, et miks ta omal ajal pensionärid näljapajukile jättis? Jällegi ei suvatsenud mitte ükski koalitsiooni poliitik tulla olukorda selgitama. Ju siis ei jätku neil enam isegi kavalaid vabandusi.
Infotunnis "pommitati" siseminister Leivot taas küsimustega maavanemate määramatu olukorra kohta. Minister Maimets pidi selgitama õpetajate ja haridustöötajate streigi nõudmiste täitmiseks tehtavaid samme. Oleks opositsioonil Riigikogus rohkem hääli, siis viitsiksid ministrid ilmselt kirjamusta väärivaid vastuseidki anda.
Võeti vastu Keskerakonna algatatud keeleseaduse muutmise seadus, mis jätab tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistused kehtima. Keskfraktsioon ei toetanud vastu võetud vanemahüvitise seadust, kuna see süvendab oma praegusel kujul veelgi ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust ega vasta rahva enamiku ootustele ning reaalsetele vajadustele. Keskerakond ei saa toetada sellist seadust, mida ei poolda enamik laste ja peredega seotud organisatsioone, mis on pälvinud paljude teadlaste ning haritlaste kriitikat ja mida ei toeta ka avaliku arvamuse uuringud. "See on karjäärinaiste seadus, mis ei väärtusta last, vaid kõrget palka. Positiivsest algest, nagu üks emapalk ju olema peaks, on saanud kahjuks viimaste aegade suurim Eesti rahva lõhestaja, sest lastele hinnasildi külge riputamine läheb vastuollu ühiskonna õiglustundega," iseloomustas vanemahüvitise praegust ideoloogiat fraktsiooni nimel kõnelnud Marika Tuus.

Neljapäev, 11. detsember

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Keskfraktsiooni algatatud ja valitsuse samasisulise eelnõuga ühendatud okupatsiooni rezhiimide poolt represseeritud isiku seaduse teine lugemine. Eelnõu sätestab represseeritutele õiguse hambaraviteenuse kõrgendatud hüvitisele ja sanatooriumituusikule, tasuta sõiduõiguse riigisisesel liiniveol, tasuta üldlaulu- ja tantsupeo ning riigimuuseumide külastusõiguse. Samuti võib kohalik omavalitsus vabastada represseeritu maamaksust. See seadus ei ole jõulukingitus, vaid ammune võlg, mille maksmist on riik aastate kaupa edasi lükanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)