![]() Vastab sotsiaalminister Siiri OviirSiiri Oviir, 11. detsember 2002Austatud E. Kasesalu Raplast Püüan vastata Teie poolt ajalehes Kesknädal esitatud küsimustele: 1. Kas pensionär peab perearsti külastamisel visiiditasu maksma? Kas perearsti koduvisiit on tasuline? Kui on, siis kui palju selle eest maksma peab? Alates 1. oktoobrist 2002 võib perearst koduvisiidi ja eriarst ambulatoorse visiidi eest patsiendilt küsida kuni 50 krooni. Sealjuures tohib arst ise otsustada, kellelt visiiditasu võtta ja kellelt mitte. Seadus ei kohusta neid igal juhul ja kõigilt visiiditasu võtma, kuid üle 50 krooni visiiditasu patsiendilt võtta ei tohi. Perearsti ambulatoorne vastuvõtt on patsiendile tasuta. Uus kord ühtlustas eriarstide poolt võetavate visiiditasude suuruse, mis enne oli reguleerimata, nii et iga arst võis määrata visiiditasu oma äranägemise järgi ja patsient ei teadnud kunagi ette, palju tuleb ühe või teise arsti juures tasuda. 2. Kui palju maksab pensionärile haiglas viibimise ööpäev? Voodipäevatasu kehtestamist haiglas on uues seaduses nähtud kui võimalust, mitte kohustust. Voodipäeva tasu võib olla maksimaalselt kuni 25 krooni päeva kohta ja kuni kümne ravipäeva eest. Voodipäeva tasu ei tohi võtta intensiivravi ning raseduse ja sünnituse korral, samuti lastelt. Voodipäevatasu võtmise või mittevõtmise otsustavad haiglate nõukogud, samuti võivad nõukogud lisaks seaduses loetletud juhtudele, määrata täiendavalt, kellelt veel voodipäevatasu selles haiglas ei võeta. 3. Kui mitme aasta järel saab pensionär tasuta hambaproteesid lasta panna? Hambaproteeside puhul kompenseerib haigekassa vähemalt 63-aastasele kindlustatud isikule üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa sotsiaalministri poolt kehtestatud ulatuses. Kompensatsiooni maksab haigekassa plastmassist või mitteväärismetallist mälumisfunktsiooni taastavate hambaproteeside puhul. Kuna haigekassa tuleva aasta eelarve on alles tegemisel, ei saa ma täna ka öelda, kui suur saab olema kompenseeritav summa. 4. Kas kuulmisaparaadi saab pensionär tasuta? Mitme aasta pärast uue saab? Selgitan ka kuulmisabivahendi taotlemise ja saamise korda eakatele. Tehniliste väikevahendite kasutamise vajaduse määrab kindlaks perearst või mõni teine raviarst, juhul kui abivahend parandab pensionäri toimetulekut. Isikliku abivahendi kaardi väljastab inimesele arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel elukohajärgne maavalitsus või Tallinnas elukohajärgne linnaosavalitsus. Isikliku abivahendi kaardile kantakse kõik soodustingimustel müüdud või laenutatud abivahendid. Riik kompenseerib kuulmisabivahendi maksumusest 90%, kuid mitte üle 2500 krooni. Inimesel on õigus soodustingimustel eraldatavale tehnilisele abivahendile pärast eelmise abivahendi kasutusaja möödumist (3-8 aasta jooksul). 5. Millise haigusega inimene on puudega inimene? Puude määramisel lähtutakse kolmest mõõtmest: keha funktsioonid ja struktuur, individuaalne tegevusvõime ning ühiskonnas osalemine. Kuigi puue võib olla inimesel väljakujunenud haiguse tagajärjel, ei ole puue haigus, vaid eelkõige inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhe. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste eesmärgiks on aidata puuetega inimestel katta kulutusi, mis neil on oma erivajaduste tõttu suuremad kui teistel inimestel. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine. 6. Olen 75aastane, põen südame-veresoonkonna haigust. Kas ka mina saaksin vormistada paberid puudele? Vastavalt korrale teeb puude raskusastme kindlaks arsti taotluse alusel Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon ehk VEK, kes oma otsusest teavitab inimest kirjalikult. Puude raskusaste määratakse pooleks, üheks, kaheks või kolmeks aastaks. Kui inimene ei nõustu arstliku ekspertiisi otsusega, võib ta kolme kuu jooksul otsusest teate saamise päevast pöörduda avaldusega sotsiaalkindlustusameti (Lembitu 12, 15092 Tallinn) juures asuvasse vaidluskomisjoni. Konkreetsele küsimusele saab õige vastuse anda vaid raviarst. 7. Kuidas üldse on selle seadusega, mis puuetega inimestele raha juurde annab, et nad kalleid ravimeid osta saaks? Ravikindlustuse seaduse kohaselt on ravimite soodustused 100% ja 75%. Töövõimetuspensionärid ning üle 63-aastased inimesed saavad 75% soodustusega ravimeid 90% soodustusega, juhul kui nad peavad neid ravimeid tarvitama oma kroonilise haiguse pärast. Viimati muudetud: 11.12.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |