Nädala juubilar TRIVIMI VELLISTE 60

KÜLLO ARJAKAS,      02. mai 2007


Reedel, 4. mail jõuab juubelini poliitik, diplomaat, ühiskonnategelane ja ajakirjanik Trivimi Velliste. Hariduselt filoloog, lõpetanud 1971. a. TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani filoloogina. Lühidalt: Tartu tagapõhjaga inglise filoloog.

Tema varasemast elukäigust tean vähe, sest olen kümmekond aastat noorem. Kunagi ütles meie ühine tuttav Eesti Muinsuskaitse Seltsi aegadest tartlane Tõnn Sarv, et Velliste tuli esile kuuekümnendate noorsooliikumistegelaste Lauristini, Vihalemma, Endre jt järel teises eshelonis.

Ankeetandmetest tean, et 1970. aastatel töötas Trivi, nagu teda lühemalt kutsutakse, ENSV Kirjastuskomitee kirjastuste osakonnas. Ilmsesti eelistas ta välisele tegevusele enam süüvimist meie ajaloosse ning kultuurilukku. Sellesse aega jääb „Tõru" asutamine (1974), kus raamatuklubi sildi all edendati laiemat üldhariduslikku ja kultuuriloolist tegevust. „Tõru" koondas märkimisväärse hulga intellektuaale, mitte ainult humanitaarlasi; Velliste selle presidendina sai häid organiseerimis- ja veenmiskogemusi.

Ka mina tutvusin juubilariga 1986. a. sügisel „Tõru" kaudu. Velliste ise töötas siis nädalalehes „Sirp ja Vasar" publitsistikaosakonna vanemkorrespondendina. „Töötas" ehk on palju öelda, pigem käis korra õhtupoolel toimetusest läbi ja vaatas üle lauale jäetud sedelikesed. „Tööks" oli aga Eesti Muinsuskaitse Seltsi ellukutsumine, mis toimus 1987. a. detsembris. 1987–1991 oli Velliste EMS-i esimees, tööd võttis ta erakordse pühendumuse ja põhjalikkusega, olles üheaegselt EMS-i, aga ka seltsi juhatuse ja selle volikogu esimees. Seltsi osa 1980. aastate lõpul ajaloo „valgete laikude" täitmisel ning ühiskonnaelu radikaliseerimisel on üldteada ja Velliste tööpäevad venisid teinekord 12–13 tunnile. Mis talle iseendast ei sobi, sest Vellistel on kohati ka pool-boheemlaslikku süvenemist mõnda küsimusse, mis talle suurt huvi pakub, aga antud hetkel pole see ehk kõige tähtsam.

EMS-i kaudu tuli poliitika: 1989–1990 Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee aseesimees, 1990–1992 Eesti Komitee (EK) aseesimees. Viimasest tuli diplomaatia, sest Velliste oli ka EK välistoimkonna esimees, selgitades kannatlikult ja tundide kaupa väliskorrespondentidele, kuidas EV kodanike registreerimisega üks riik taastub. 1991. a. välisminister Lennart Meri kutsus Velliste endale nõunikuks.

1992. a. valiti Velliste RKE „Isamaa" nimekirjas VII Riigikogusse ja temast sai välisminister. Pöördeaeg on kahtlemata keerukam ja värvikam, kui näiteks aeg kümme aastat varem või hiljem. Küllap Velliste oma memuaarides seda aega kirjeldab, üksikasjalikult ja täpselt. Aga selle eelduseks, hea Trivi, on koduse arhiivi korrastamine, mida oled pidevalt edasi lükanud. Ja kindlasti ei ole kõik paberitel: meenub episood 1992. a. suvisest laupäevahommikust, kui Sa Pullapää mässu ajal helistasid oma koduselt telefonilt jäägrikompanii poiste vanematele, veendes neid oma poegi Läänemaalt koju kutsuma. Tänases arusaamas välisministri jaoks ehk kohatu, toonases ajas aga õige ja vajalik tegevus.
1994–1998 oli Trivimi Velliste EV esindaja ÜRO-s, siis aga tulid järgemööda aastad Riigikogus ja riigikaitsekomisjonis. Vististi sobiks diplomaatiline töö juubilarile kõige paremini, sest oma suure lugemusega ja siira huviga vestluspartneri vastu jätab ta alati hea mulje, esindades kas siis väikest komisjoni või tervet riiki.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)