Mis vahe on tavalisel noorel ja kesknoorel?

Sünnipäraselt pole tavalisel ja kesknoorel mingisugust vahet. See tuleb teravamalt esile alles 14. eluaastast alates, kui noorel on võimalus astuda Keskerakonna Noortekogu liikmeks. See on tavalisele noorukile kahtlemata tähtis samm, sest nõuab lapsevanema suulist nõusolekut nagu iga vähegi põnevam tegevus selles vanuses.

Eestlasi on ikka iseloomustatud kui töökaid ja visasid inimesi ning kesknoored on selles vallas ühed eeskujulikumad. Tavaline noor võib küll oma tahtmist taga nõuda, kuid pärast paari-kolme negatiivset kogemust loobutakse eesmärgist. Kesknoor on aga üdini jonnakas ega viska eales püssi põõsasse. Oleme riigi tasandil erakonnaga nii kaua opositsioonis olnud, et ka noortele on kasvanud selga tugev ninasarvikunahk, ning me teame, et visa töö viib meid kunagi sihile. Tallinnas oleme korduvalt edu saavutanud. Ei jää see tulemata ka riigis, kus Keskerakond loodab oma partneritega moodustada vasaktsentristliku valitsuse, mida tavanoorgi tegelikult väga vajaks, kuigi pelgab seda tunnistada.

Miks ta seda pelgab? Siit tuleb jällegi üks oluline vahe tavanoore ja kesknoore vahel. Kui esimene võtab kogu päevalehtede sisu tõe pähe, siis viimane vaeb lehtedes kirjutatavat kriitiliselt. Pole mingi uudis, et Keskerakonda üritatakse meedias igapäevaselt halvustada ning meie heategudest võimalikult neutraalseid või negatiivseid uudiseid väljastada. Üks Postimehe ajakirjanik on öelnud, et tema põhimõtteliselt ei avalda Keskerakonnast ühtegi positiivset nupukestki. Kui tavanoor vaatab lehte, siis ei oska ta arvatagi, et meedia on Keskerakonna suhtes ülekohtuselt vaenulik, halvustav, ning sageli ühinetakse meediakanali arvamusega, kuna see paistab kõnelevat enamuse eest. Kesknoor aga teab, et ajalehtede sisu on sageli vaid poolenisti tõene ning oskab näha selles sisalduvat vassimist ning populismi.

Peale visaduse ja poliitilise ning sotsiaalse küpsuse torkab tava- ja kesknoore vahel silma veel üks oluline erinevus - sotsiaalne mõtlemine. Kui tavanoort on enamasti kasvatatud sääraselt, et olulisim on iseenda heaolu, siis igale kesknoorele on armas noortekogu põhikiri, milles õpetatakse ligimesest lugu pidama, nõrgemaid aitama ning üldist ühiskondlikku heaolu indiviidi omast olulisemaks seadma.

Tänu sellele on endised kesknoored nagu Mailis Reps, Evelyn Sepp, Lauri Laasi, Jüri Ratas, Olga Sõtnik jpt võidelnud Riigikogus selle eest, et oleks ning säiliks tasuta koolitoit, et igale noorele antaks võimalus tasuta sportimiseks, kõrghariduse omandamiseks, et pensionid oleksid inimväärsed jpm. Kesknoorele on aukohuseks seista ühiselt parema Eesti eest, kus kõigil võiksid olla võrdsed võimalused heaolu saavutamiseks ning õigluse kogemiseks.

Õnneks on paljud noored mõistnud, kui väärtuslik on Keskerakonna Noortekogu Eesti jaoks. Seepärast meid ongi juba kolm korda nii palju, kui mahutas kunagine Tallinna Linnahalli saal.

Juhul, kui tavanoor peaks otsustama mõne parempoliitilise organisatsiooni kasuks, hakkab teda automaatselt mõjutama vassimise ning silmakirjalikkuse mentaliteet. Kes vähegi üliõpilaspoliitikaga kursis on, see teab hästi nii Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaskondades ning volikogudes toimuvat. Paljud sealsed liidrid kuuluvad erinevate erakondade noortekogudesse, kuid kuulutavad end üdini apoliitilisteks üliõpilaspatriootideks. Isegi valimisdebattidel ei juleta tunnistada oma kuuluvust, vaid tahetakse silmakirjalikult ning kahepalgeliselt pugeda üliõpilastele n.ö naha vahele, et vargsi ellu viia oma erakonna poliitilist programmi.

Tegemistes ollakse isegi nii alatuks mindud, et Tehnikaülikooli juhatus kutsus inimesi üles kandideerima volikokku ainuüksi seepärast, et kesknoored sinna ei saaks, et volikogusid ära ei politiseeritaks. Andke andeks, aga politiseerumine on toimunud juba aastaid ning kõik volikogud on rahvaliitlasi, IRL-ikaid ja reforminoori täis, kes kõik teevad apoliitilist nägu. Meie, kesknoored, oleme vähemalt ausad ja läheme oma nime all kandideerima, et üliõpilased teaksid kindlalt, kes nende eest tegelikult hea seisab, mitte ei peida pead liiva alla ega salga oma tausta. Peab ikka kehv organisatsioon olema, kui sinna kuulumist häbenetakse!

Jaga |