E-valimistest e-laulupeoni

Ka minul on kodus olemas arvuti ja selle vajalikud lisaseadmed ning nõutavate omadustega ID-kaart, aga e-valimiste idee mulle ei istu. Nimelt pole probleem e-valimiste tehnika usaldatavuses ja valimise salajasuses. Asja väärtustepõhine probleem seisneb selles, et e-valimiste ja tavakskujunenud valimisviisi kõrvuti kasutamine pole demokraatlik ega ole meil kehtiva põhiseadusega kooskõlas. Selle § 60 ütleb, et „...Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane".

Kuid e-valimiste kasutamine senise valimisviisga kõrvuti jagab valijad kahte „seisusesse". Ühed, kellel on vastav arvutikomplekt ja vajalik oskus seda kasutada oma tahte avaldamiseks. Ja teised, kellel niisugust võimalust ei ole.

Lisaksin, et esimestele on tehtud osavõtt valimisprotseduurist füüsiliselt väga mugavaks. Siin lõhnab lugu valijate jagamisega varandusliku tsensuse (millegi omamise) ja haridusliku tsensuse (millegi oskamise) järgi. Kuhu jääb põhiseadusse sisse kirjutatud ühetaolisuse nõue? (Tuletagem meelde Suurt Prantsuse revolutsiooni, mis algas seisusliku valimissüsteemi tühistamisest.)

Mõistan IT-tegelaste vaimustunud püüdu igale elualale internetivõimalusi sisse pookida, kuid kusagil on piir. Ohtu seatakse väärtustepõhine mõtlemine. Ja ka kodanike ühtsuse tunne - me läheme riiklikult vajalikule üritusele võrdsetena ja võrdsetes tingimustes.

Olgu valimispäev pidupäev rahvaühtsuse üleva tunde loomiseks ja süvendamiseks! Pole palju üks kord nelja aasta tagant kodust väljatulekuga üheskoos väljendada oma isiklikku soovi, mis suunas peaks järgmised neli aastat meie (oma) riik edasi arenema.

Või siis garanteerigu riik igale valijale koju arvuti ja koolitagu kõik valijad seda e-valimisteks kasutama!

Nii võiksime interneti võimaluste ärakasutamises lõpuks välja jõuda ka e-laulupidudeni.

UNO KIVIK

Harjumaa

Jaga |