Soome näeb Eesti meedia kõverpeeglit

Evelyn Höglund,      30. jaanuar 2002


Raadio Vaba Euroopas kõlas Helsingis elava ajakirjaniku Evelyn Höglundi lugu sellest, mida Soome ajakirjanduses arvatakse Eestis ja Baltimaades enda sõltumatusega kekkavast ajakirjandusest. Avaldame Höglundi kommentyaari pisut lühendatult.

Soome trükiajakirjanduses ja elektroonilises meedias on viimasel ajal avaldatud imestust mõningate Eesti uudiste ning nende kajastamise üle kohalikus massimeedias.
Eelmisel esmaspäeval kajastas Helsingi kohalik raadiojaam Mafia Kopli Kunstigümnaasiumi piketti Tallinna Linnavolikogu ees saamata jäänud remondirahade üle ning selle tulemusena koolidirektorit Märt Sultsi väidetavalt ähvardavat vallandamist.

Soome raadiojaama kirjasaatja Tallinnas oli hämmingus selle üle, kuidas tema sõnul suur osa Eesti meediastki mõistab hukka koolidirektori teguviisi - minna ise oma kooli eest barrikaadidele võitlema, kui muu ei aita. See olevat Eestis paljude arvates halb eeskuju lastele, kes peaksid õppima maast-madalast, et probleeme ei lahendata meeleavaldustega, vaid nõupidamistega kinniste uste taga.
Samas saates avaldas soome ajakirjanik hämmingut ka sadade Eestimaa elanike olukorra üle, kes lõdisevad külma käes oma paneelelamukortereis ilma kütte ja elektrita ning näivad lihtsalt oma saatusele alistunud olevat. Aastakümnete kogemus meeleavaldusele järgnevast karmist karistusest on jätnud sügava jälje, mistõttu hoolimata sellest, et võim ja seadused ammugi muutunud, ei julge keegi kõvemat häält teha, vaid kannatatakse vaikides edasi, uut valget laeva oodates. Kes aga kitarri kätte võtab ning linnaisade otsusi avalikult küsimuse alla seab, see olgu ka tagajärgedeks valmis.
Eesti ja teiste Baltimaade ajakirjandus sai ka hiljuti nahutada Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat kauaaegse Tallinna korrespondendi Jukka Rislakki poolt. Soome kolleegi silmade läbi on Baltimaade meedia jälgimine vaevarikas töö - moeuudised, autotestid, sisustusnäpunäited, reisikirjeldused, veini degusteerimised ja sport on tähtsal kohal, kuid muus osas sünnib Rislakki sõnul maailmast kõverpilt. Muu hulgas väidab ta, et Baltimaade lehti ei tasu lugeda enne, kui on selge, millist huvigruppi nad esindavad, kes on sponsor, lisades veel, et trükisõna ei või alati usaldada, sest ajakirjanikke ei seo samad eetikareeglid nagu Soomes.
Olles aastaid elanud Baltimaades, on soome ajakirjanik enda sõnul õppinud hindama oma sünnimaa häid pooli - "demokraatlikku kodanikuühiskonda, kus nõrgemate eest kantakse hoolt ja kus on olemas mingisugunegi ühisvastutuse vaim".
Rislakki teine hiljuti ilmunud artikkel Helsingin Sanomates kannab pealkirja "Noored eesti meespoliitikud peavad võrdõiguslikkust needuseks". Selles paneb soome ajakirjanikku imestama Eesti sotsioloogi Marion Pajumetsa poolt läbiviidud uuringu tulemused tulevaste meespoliitikute seas, millest selguvat paljude soov, et Euroopa ning põhjamaine meeste ja naiste võrdõiguslik mõtteviis ei leviks Eestisse. Uuringu kohaselt peetakse näiteks täiesti loomulikuks, et naistele peabki maksma kehvemat palka kui meestele sama töö eest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)