Hoiame ära ökoloogilise katastroofi Eestis

Aleksander Reben,      06. aprill 2005


Viimasel ajal on Eestis tormiliselt kasvanud varaste, röövlite, korruptantide ja poliitsulide arv. Käibel on uus vanasõna: vaatad paremale – varastatakse, vaatad vasakule – laristatakse. Mida saab laristada? Ainult seda, mis on varastatud või hõlptuluna saadud, olgu siis seaduslikult või ebaseaduslikult, meil ju liberaal-korruptiivne arengumudel.
Vohavale kuritegevusele hakkasid pöörama suuremat tähelepanu justiitsministeeriumi juhid. Kuid millegipärast korruptsioonikvootide jagamisel üles näidatud agarus ei leidnud Eesti ühiskonna mõne grupi heakskiitu. Arvatavasti sellepärast, et kvootide jagamisel unustati Riigikogu. Oleks hea, kui kõik 63 kvooti saaks eraldatud Riigikogule.
Tekkis probleem: korruptantide avastamine on komplitseeritud protseduur, peab analüüsima, kas kahtlusalusel isikul on Hans Christian Anderseni kirjeldatud kangakudujatele iseloomulike erigeenide AKEG-de (Anderseni kangakudujate erigeenid) kontsentratsioon lubatud normis või mitte (vähesel määral leidub neid geene juba igal kodanikul). Analüüsid on kallid ja ebapopulaarsed sponsorite ja parteide rahastajate hulgas, neid ei poolda Aadu Luukas, Kalev Järvelill, Sõõrumaa (vt SL Õhtuleht, 16.03) ega esimese Eesti enamik.
Poliitsulidest korruptantide avastamine on lihtsam, ole ainult teise Eesti aus pensionär ning oska võrrelda Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide statistikaandmeid, eriti sotsiaalkaitse alal.
Objektiivne võrdlus näitab, et majanduslikult sandiks represseeritud (seaduslikult vaeseks riisutud) teise Eesti pensionäre püütakse pidevalt ikka ja jälle pügada. Viimase kümne aasta jooksul on pensionäridelt röövitud kümneid miljardeid kroone.
Asotsiaalne "kord" teeb tõsist muret läheneva ökoloogilise katastroofi pärast. Asi on selles, et paljude riikide tippteadlased ennustavad ja hoiatavad, et meie rafineeritud kurjategijad on kõik suured patukandjad ja nende matmisega on tõsiseid probleeme. Euroopa Liidu direktiivid nõuavad mulda sängitatava surnukeha või tuha vabastamist kõikidest pattudest (patud selekteerida). Siis ei teki ohtu, et pattude erakordselt suure kontsentratsiooniga laiba või tuha matmispaigas raadiusega vähemalt 100 meetrit ei hakka kasvama ükski puu ega ka rohi, ja paarikümne aasta pärast muutuvad suured maa-alad Eestis kõrbeks.
Niisiis, ökokatastroofi saab ära hoida kas igasuguse korruptsiooni põhjaliku väljajuurimise või kiirkorras eritehnoloogiaga krematooriumi ehitamise ja kasutuselevõtmisega.
Vahendid selle tähtsa objekti ehitamiseks peaksime saama Euroopa Liidult. Keskkonnaministeerium ei tohi maha magada häid võimalusi.

P.S. 21. märtsil teatas Vikerraadio, et Tallinna krematooriumisse on sisse murtud ja ära viidud urn lahkunu tuhaga. Loodan, et säilmeteni kalmistutel kurjategijad niipea ei jõua.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)