Võimas ajurünnak Võnnus

Keskerakonna korraldatud 101-lise sarja rahvakohtumisele 20. veebruaril oli tulnud saalitäis rahvast. Kultuurimajas koguneti viie erineva laua ümber. Majanduse nime kandvat lauda juhtis majandusminister Kadri Simson, regionaalpoliitika lauda ohjas Kastre vallavolikogu esimees Mati Möller, maaelu lauda aga ettevõtja Heli Jazõkova, Anu Hillermaa ohjata oli sotsiaalpoliitika, Kersti Ernitsal aga kultuur ja haridus.

Mina kui õhtujuht jalutasin ühe laua juurest teise juurde. Kõikjal käis äge arutelu ja sellele ei tahtnud ka ettenähtud kolmveerand tunni järel lõppu tulla.

Nagu maavallale kohane, erutas kokkutulnuid väikeettevõtjate saatus. Sarnased mõtted kõlasid ühtaegu nii majanduse kui ka maaelu lauas.

Jutt, et põllumehed peaksid praegusele valitsusele väga tänulikud olema, Võnnus hästi ei võtnud vedu. Tõsi, Keskerakonna valitsusse tuleku järel hakati taas üleminekutoetusi maksma, kuid paraku puudutab see enamasti vaid suurtootjaid. Samas on oluline, kuidas väikepõllumehed tänastes oludes ellu suudavad jääda.

Miks põllumajandustoodangut kindlustada ei saa, kui samas PRIA pakub kindlustustoetust? Miks soomlased ei lase maasikahooajal võõraid maasikapakkujaid oma turule, meie aga halame, et Poola maasikate tõrjumiseks ei saa midagi teha, sest Euroopa Liidus kehtib kaupade vaba liikumine. Kuidas maasika- või kurgikasvataja tänastes oludes hakkama peab saama? „Miks maaeluminister hiljuti mahetoetust vähendas ja tootjad tanki pani?“ päris ettevõtja Aivar Lepik. Maaelu-lauas andis tooni talupidaja ja põllumajandusteadlane Heldur Peterson, mees, kes ühena 69 Ülemnõukogu liikmest 1991. aasta augustis Eesti iseseisvuse taastas.

Miks buss ei peatu?

„Miks Põlvast tulev buss ei tohi Mellistes peatuda, kuigi sõitjaid oleks küllaga?“ päris Melliste rahvas majandusminister Kadri Simsonilt. Mäksa kunagise vallavanema, ettevõtja Maimo Mölleri  arvates  pole  peagi käivituv tasuta ühistransport maal kuigi arukas idee.

Hariduslauas kõlasid mõtted, et Haridusministeerium ei tohiks välja tulla selliste absurdsete seadustega nagu kodutööde kaotamine. Iga õpetaja otsustagu ise, kui palju ta kellele koduseid ülesandeid teha annab.

„Käelist tegevust ei tohi koolis vähendada,“ ütles Malle Pärn. „Käekiri näitab aju arengutaset.“

Ning maakoole ei tohi kinni panna. Maakoolist saadud haridus ei ole vähem kvaliteetne kui linnakoolist saadu.

Ja miks ministriks saab hakata poliitbroiler ja erialane haridus pole määrav?

Õhtu teise osa märksõnadeks kujunesid Rail Baltic ja Emajõe kaldale kavandatav supertselluloositehas.

Kõiki mune ühte korvi ei panda

Mõlema puhul nõudis rahvas referendumi korraldamist. Mõte sellest, et ohtlik tselluloositehas tahetakse meie kanti paigutada ei meeldinud kokkutulnuist kellelegi. Kolmest vallast: Haaslavast, Mäksast ja Võnnust moodustunud Kastre valla volikogu esimees Mati Möller tegi ettepaneku, et ühe miljarditehase asemel võiks ehitada sada kümnemiljonilist tehast. See oleks sama, kui ühe suure hüdroelektrijaama asemel rajaks palju väikeseid. Puit saaks väärindatud, loodust reostataks vähem, mis aga kõige tähtsam: mune ei pandaks ühte korvi. Volikogu esimehe ettepanek sai suure toetuse.

Kui ma kella viieks Võnnu vallamaja uksest sisse astusin, oli õues miinus viis kraadi; kui ma neli tundi hiljem uksest välja astusin, näitas kraadiklaas 16 külmakraadi. Võnnu kultuurimajas oli olnud risti vastupidi.

PEETER ERNITS

Riigikogu liige,

KE Tartumaa piirkonna esimees

Jaga |