Arvamusi ja selgitusi elektri alalt

ma

väidan siin, et võrgutasude eest korjatav raha on avalik vargus, mida loogikaga põhjendada ei anna. Liitumistasuga on võrgutasu juba üks kord kinni makstud. Elektri ülekandmise eest maksab EE võrgutasu Eleringile ja see on arvestatud elektrihinna sisse. Seega varastatakse meilt võrgutasu topelt, alaliselt ja jõhkrates hindades. [---]

muigaja 

[---] Varem, kui te saite Eesti Energialt vaid ühe arve, siis teil küsimusi ei olnud, sest elektrit te ju tarbisite ja hind oli teada. Nüüd on see elektri hind lahutatud komponentideks ja eraldi välja arvestatud komponentide hinnad. Seejuures võrguteenus sõltub proportsionaalselt tarbitud elektrienergiast. Suurem elektritarbimine nõuab suuremaid seadmeid ja suuremat kulu nende korrashoiuks. Seega pole sugugi ükskõik, kas sa tarbid voolu 10 A või 50 A. Kõik elektri ülekandega seoses olev on Konkurentsiameti poolt kinnitatud ja põhjendatud.

JÄRELDUS 

Konkurentsiamet vaatab seda EE finantsmõrva rahulikult pealt. [---]

ekselektrik 

Raudvere võib ju ettevõtja olla, aga seekord võtab sõna teemal, milles ta ei orienteeru. Selles osas on küll õigus, et Elektrilevi taristu on suures osas ka tarbijate poolt kinni makstud või okupatsiooniajast tasuta saadud. Näiteks minu korteri toiteahel: arvesti, peaautomaat ja programmkell on minu ostetud; majja tulev kaabel ja alajaam + keskpingeliin 110 kV alajaamani on ehitatud majandi rahadega ja peaks nagu endistele töölistele kuuluma. Vahetrafo, millega saadakse 10 kV, on samuti hoopis ühe teise objekti ehitusrahadega rajatud. Narvast siiakanti tulev liin on samuti kaugel nõukaajal ehitatud. Seega taristu poolelt peaks ehk hoopis ise EE-lt raha saama? Jah, saan aru, taristu vajab hooldamist ja moderniseerimist (minu toiteahelas seda teostatud pole) ja see vajab raha. Küsimus on rohkem selles, et kuipalju , minu arust ebaõiglaselt palju.

Nüüd võrgutasu sõltuvus elektritarbimisest. Eks siin on leitud mingi vahepealne lahendus. Kahtlen, et ettevõtja oleks nõus lahendusega, kus peakaitsemaks oleks ainuke võrgutasu. Ehk mõni kord aastas on vaja kasutada suure võimsusega elektriseadet ja terve aasta maksta selle kasutamise võimaluse eest..... Mina küll seda ei soovi, seda enam, et tegelikult peakaitsmete koguamprid ületavad mitmekordselt alajaamade võimalused.

Praegusel juhul tuleb maksta osaliselt, siis oma suureamprilise peakaitsme eest, kuid suurem rõhk on pandud ikka tarbimisele (tarbimismaks).

Mis ütleks talunik, kui oleks ainult ampertasu ja ta peaks oma kuivati eest aasta läbi maksma suurt ampritasu, kuigi reaalselt on kuivati töös kuu-poolteist? Elektriküttega eramud, kus maxvõimsust ehk aastas vaja nädal-paar, üle poole aasta vajatakse aga tühist osa lepingulisest võimsusest.

jipi 

Mikspärast ma pean arvutama ja otsima ja riskima ja börsil mängima. külm higi otsa ees ja viimsed sendid krampis rusikas. Mikspärast ei või ükski, mitte ükski asi siin maal normaalne olla? Inimesed kaasa arvatud?!

ekselektrik 

Miks peaks elu siin "vabas" Eesti riigis kerge olema?

Miks pean ma ostma minu maavara eest toodetut elektrit mingilt Läti firmalt? Kuigi, energiaturu vabahindadest saan ma aru, nüüd ei pea EE siseturul müüma mitte tootmiskulusid katva hinnaga, vaid saab müüa börsihinnaga, ja riigil tuluallikas, millega eelarveauke lappida.

Harry Raudvere 

Lugesin kommentaare ja ei saa ütlemata jätta, et paljud püüavad näha ja kirjeldada detaili, millega on kokku puutunud, aga vaadake tervikpilti. Võrgutasu suurusel ei ole loogilist seost tarbitud elektrihulgaga. Ja sellel ei ole ka OTSEST seost peakaitse võimsusega. Taluniku viljakuivati käivitamisega EI KAASNE Eesti Energial TÄIENDAVAID võrgukulusid, olenemata sellest, et voolutarbimise hulk sellel perioodil oluliselt suureneb. Jutt käib täiendavatest kuludest. Miks me PEAME üldse maksma suurema peakaitsme eest pidevat tasu, kui me oleme selle juba niikuinii liitumistasuga kuhjaga kinni maksnud? Võrgutasu, mis läheb võrkude hooldamiseks, on oma olemuselt loomulik ja arusaadav, aga mitte sõltuv kuu jooksvast elektritarbimisest. Sama lugu on nn elektripakettidega. Kui ma saan interneti ühenduse puhul kontrollida, et minu teenus pärineb kindlalt operaatorilt, siis elektri puhul on tegu ikka sellesamuse potentsiaalide vahega, ja näiteks valides rohelise paketi, ei saa ma kunagi teada, et ma ostan just seda, aga mitte põlevkivielektrit. Kuigi hind on oluliselt erinev.

Ja millal on sellel teemal üldse küsitud ettevõtja nõusolekut?? On olemas Partsi ja Eesti Energia seisukoht, ja ülejäänud - valed ning diletantlikud seisukohad. Tüüpiline orjarahva arusaamine asjadest.

ekselektrik 

Jah, taristu on enamus juhtudel EE käes tasuta saaduna, aga eks hooldamine (isegi näiliselt olematu) maksab ka midagi, ja näiteks kuivati juures 75% aastast tühjalt töötav alajaam tarbib ka elektrit. Olen enam kui kindel, et kusagil pärapõrgus olev talu/suvila ei maksa ka praegu vähese tarbimisega toiteliini hoolduskulusid kinni. Kunagi taheti vägisi üle minna ainult ampertasule ja väga paljud tarbimispunktid suleti, sest elektrit oleks haruharva vaja. Õnneks enne kui otsus rakendus, pani valitsus (??) käe ette ja tehti mitu erinevat lahendust. Tegelikult arvuta, kuidas sa arvutad, kellelegi jääb ikka ebaõiglaseks. Olulisem on siiski see, kas tõesti elektri kohaletoimetamine peab maksma rohkem kui elekter ise? Jah, taristu hooldus ja kaasajatamine + loomulik elektrikadu ja vargused koos elektririketest põhjustatud kadudega tuleb kusagilt (tarbijailt) rahaliselt katta, aga kas tõesti on meite võrgufirma nii ebaökonoomne???? Samas, endal puuduvad võrdlusandmed teiste riikidega, palju maksavad lätlased-leedukad, kuidas soomlaste juures võrgutasusid arvutatakse???

Pole küll kuskilt otsast kesik, aga maailmavaatelt (tegelikult invapenskari rahakoti) järgi suhteliselt sarnaste arusaamadega. Paljudes riikides pidavat vaestele elektrit odavamalt müüdama. Meil aga ütles miski majandusministeeriumi tegelane selgesõnaliselt, et selleks on toimetulekutoetus. Jah, milleks muuta elektrimüügi süsteemi keerulisemaks, seda enam, et erinevad müüjad (muidugi ehk saaks abivajajad soodustust EE-st), igati mõistlik oleks tõesti abi andmine toimiva ja ÕIGLASE toimetulekutoetuse kaudu. Kahjuks arvestades veel sellega, et toimetulekutoetuse alla ei kuulu väga paljud kuluartiklid (penskritel/invaliididel ravimid, transport- ja sidekulud), siis praegune toetus on "elamiseks vähe, suremiseks palju". Eks selline virelemine erilist patriotismi või liberaalset maailmavaadet ei tekita küll.

muigaja 

Ma näen, et paljud võtavad sõna, kuid ei tea tegelikku olukorda. Näiteks alajaamas trafod nõuavad igakuust kontrolli ja järelevalvet. Aeg-ajalt tuleb vahetada trafoõli ja teha kontrollmõõtmisi, mis on küllaltki kulukad. Ka kõrgepingeliinide korrashoid on kulukas. Kuid see elekter, milliseid pakette te hakkate valima, toodetakse elektrijaamades, ja see on eraldi teema. Ampritasud ja võimsustasud on koormaks liini läbilaskvusele. Liini valdaja peab hoidma oma liini korras ja vastava ristlõikega, et keegi saaks võimsust tarbida kasvõi mõne tunni. Aga kui ta ei tarbi rohkem, siis liin on alakoormatud, aga uusi kliente ei saa võtta, sest keegi on võimsuse kinni pannud. See on väike selgitus. Aga mis puutub sellesse, et mõned liinid on ammu ehitatud, siis on nad juba amortiseerunud ja nad vahetatakse välja.

vaagija 

Aga kuidas jääb selle teadmisega, et üldtunnustatud reeglite järgi maailmas tehakse oma rahvale hinnaalandusi ja soodustusi? Näiteks Narva taga on oma elanikkonnale bensiin odavam, kui on seesama bensiin tooduna Narva. Samuti kusagil vilksatas teade, et ilmselt Norra odav hüdroelekter Eestini ei jõua. Miks peakski jõudma, kui Norra pakub oma rahvale elektrit odavamalt. Mäletan, kui Põhja-Norras käisime Lapimaa suurima hüdroelektrijaama maa-aluses masinasaalis, siis giid jutustas, et laplased olevat väga suurt protesti avaldanud selle jaama ehitamisele. Lõpuks suutnud riik leida kompromissi kohalikega ja andnud kohalikele elektri tasuta, üle riigi aga tunduvalt odavamalt turuhindadest. Meie põlevkivi on samuti kogu rahva vara, aga miks peab eestlane maksma põlevkivielektri eest samade turuhindadega, mis selle eest saadakse välismaalt? Röövkapitalism ja diskrimineerimine Eesti moodi.

Jaga |