Targemad pürgivad sotsiaalsuse poole

VIRVE SIIRAK,      06. juuni 2001


Mida arenenum on maa, seda kõrgem on seal 65 aastaste ning vanemate inimeste protsent.
Kuid kultuurses ühiskonnas kantakse vanainimeste eest ka hoolt ja neid koheldakse igati väärikalt

Hiljuti oli allakirjutanul võimalus osa võtta Rootsis Malmös Euroopa Liidu konverentsist "Tööelu 2000" Working Life 2000. Konverentsi avas ja lõpetas Rootsi tööstus-, transpordi- ja sideminister Mona Sahlin, kes rõhutas korduvalt, et me oleme teel sotsiaalsesse Euroopasse.
Jälgides tähelepanelikult konverentsil kõneldavat, tekkis vägisi kahtlus, et Eesti poliitika suundumused on Euroopa Liidu pürgimuste suhtes täiesti vastupidised.

Elanikkond vananeb

Euroopa Liidus jõuab tööjõu vanus teadlaste andmeil kriitilise piirini aastal 2015. Kaks aastat tagasi tehtud uuringud näitasid, et juba praegu on nooremaid töötajaid selgelt vähem kui vanemaid. 2015. aastal moodustavad Soomes, Saksamaal ja Belgias üle 50aastased töötajad kõige suurema tööealise elanikkonna.
Mida arenenum on maa, seda kõrgem on seal 65aastaste ning vanemate inimeste protsent. Näiteks aastaks 2005 prognoositakse Euroopas 15,6 % 65aastast ja vanemat inimest. Samas prognoositakse Aafrikas aastaks 2005 65aastaseid ja vanemaid ainult 3,1 %. Aafrikas on üle 65aastaste protsent praegu veelgi madalam, kuna nad surevad lihtsalt varem seoses madala elatustaseme, vaesuse ning haigustega, loomulikult ka primitiivsetele riikidele omase haavatavate ning nõrgemate inimgruppide põlgamisega ning kõrvale tõrjumisega.
Elanikkonna pikaajalise töövõime tõstmine ja säilitamine on Euroopa Liidus praegu peamisteks prioriteetideks. Aktuaalne on töötingimuste ja protsesside kohandamine vanematele inimestele, säilitamaks nende kauem kestvat töövõimet. Sel alal tehakse rohkesti tulemuslikke teaduslikke uuringuid.

Säästvad töökohad aitavad

Neil töökohtadel arvestatakse sügavamalt töötajate kui üksikisiksuste psühholoogilisi, füsioloogilisi ja sotsiaalseid tegureid. Säästvate töökohtade sisseviimisel võivad töötada ka need inimesed, kellele see muidu raske oleks: puuetega ja vanemad inimestel, rasedad jmt. See tähendabki elanikkonna haavatavate kihtide kaitset, et nad saaksid võimalikult kergemini ja pikemalt osaleda ühiskonna aktiivses elus.
On aru saadud, et inimeste kergekäeline eemaldamine ühiskonna tööelust on riigile majanduslikult kahjulik. Näiteks Soomes mõistetakse, kui suurt kahju toob töötajate varane pensionile minek. Kogemused töötaja töövõime tõstmisel on seal andnud väga positiivseid tulemusi. Kõige selgemalt väljendub see asjaolus, et üha vähem töötajaid otsustab jääda varakult pensionile. Näiteks ettevõtetes, kus töötab rohkem kui 50 töötajat, vähenes töövõimetuspensioni osa palkadest 1994.-1998. aastatel 5%-st 3,4%-ni.

Hea tervis toob kasumi

Mida tõhusamalt parandatakse töötaja heaolu, seda suurem on ka potentsiaalne kasu ettevõttele. Soome töötervishoiuameti tehtud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuringus leiti, et töötervishoiualased investeeringud toovad ettevõtetele majanduslikku kasu, mis 10 kuni 20-kordselt ületab praeguse töötervishoiu kulu. Samale järeldusele jõudis Fundia Oy poolt 1991-1994 läbi viidud uuringuprogramm, kus leiti, et sellistest meetmetest saadav kasu ületas ettevõtte kulutusi kümnekordselt.
Palju on sama teemat uuritud Suurbritannias, kus tehti ammu kindlaks, et töötaja hea tervis ning vaimne ja füüsiline heaolu on ettevõtte kasumi suurenemise peamine eeldus. Samuti teatakse Euroopa Liidus, et vanemad inimesed moodustavad olulise osa ühiskonna intellektuaalsest ehk oskuskapitalist, mida arenenud riikides väga väärtustatakse.
Informaatikaprofessori Gunilla Bradley (Umeå Ülikool, Rootsi Kuninglik Tehnoloogiaülikool, Stanfordi Ülikool) särav ettekanne viis uutele probleemidele seoses interneti ja elektronposti kasutamisega. Inimese identiteet on juba väljumas tema füüsilise keha raamest. See on kõik loonud uue olukorra, mis võib ühelt poolt olla ahvatlev ning imeilusat tulevikku lubav, teisest küljest aga inimest ja maailma hukutav.

Millises valguses paistame meie?

Eestis valitsev äärmuslik parempoolne poliitika, mille ilminguteks on suurenenud varanduslik kihistumine, kasvav tööpuudus, elanikkonna vaesumine, on selges vastuolus Euroopa Liidus valitseva inimsõbraliku sotsiaalse poliitikaga.
On viimane aeg Eestis loobuda Aafrika maade sarnasest primitiivsest vanemaid inimesi ning teisi nõrgemaid ignoreerivast mõttelaadist ning muuta elanikkonna töövõime tõstmine ja pikaajaline säilitamine ning töötingimuste kohandamine vanematele inimestele ka Eestis prioriteetideks. Siin on ees suur tööpõld uute erialade spetsialistidele - ergonoomidele ja inimteguri inseneridele. Siit ongi oodata uusi lahendusi töö kohandamiseks vanemale põlvkonnale ja riskigruppidele.
Eestis valitsev poliitika vajab kardinaalset muutust selleks, kõikide inimeste elujärg oleks parem. Euroopa Liidust tuleb Eestil eeskuju võtta, aga mitte vastuvoolu, inimeste elujärge halvendades, liikuda.

Euroliidu tähtsamad prioriteedid:
1. inimeste töövõime tõstmine,
2. elanike pikaajalise töövõime säilitamine
3. vananemise aeglustamine
4. haavatavate ja riskigruppide kaitse tööelus.


*Ergonoomika on noor ja kiirelt arenev teadus, mis käsitleb keskkonna, töö-ja tegevusvahendite jne kohandamist inimese järele, arvestades iga inimese individuaalseid iseärasusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)