Kas Euroopa põhiseaduse lepingu koht on prügikastis?

Mart Ojasalu, Tallinn,      08. veebruar 2006


Rahvarinde-Keskerakonna juhtkond on alates 1991. aastast teinud kolm fundamentaalset viga. Esiteks, omandireformi hurraahüüete ja püsti seistes aplodeerimisega vastuvõtmine, kusjuures järgnevad justiitsrepressioonid olid juba siis teada.Teiseks, hurraatades ja reformerite kollase lipu all Iraagi sõtta minek Sven Mikseriga eesotsas. Kolmandaks, (jälle reformerite survel!) Euroopa Põhiseaduse Lepingu (EPL) ratifitseerimine. Selline viga otsekohe massirepressioone ja tapetuid-haavatuid kaasa ei too, sest kaine mõistusega Hollandi, Prantsusmaa ja Poola rahvas seda rahvuskultuure hävitavat Frankensteini reanimeerida ei lase. Ka Eesti rahvahääletus annaks tulemuseks EI.

Orwelliku Frankensteini

tõeline olemus on osavasti peidetud reformerite, kelamlaste ja sotside sõnavahu ja võltslüürika kastmesse. Põhimõtteliselt on Euroopa Liidus võimalik üles ehitada föderatiivset liitriiki oma põhiseaduse, armee ja välisministriga, kuid mitte USA mudeli järgi, mis sulatab ja hävitab väikerahvad nagu juhtus indiaanlastega ja Austraalia aborigeenidega.

Euroopa väikerahvad muutuksid tänase EPL-i tagajärjel juurteta, oma kultuurita nn multikultuurseks pisitarbijate massiks. Prantsuse rassimässud näitasid selgesti, et õnneks aafriklased ei võta omaks Prantsusmaa ajalooliste rahvaste kultuuri, vaid transportisid oma religioosse kultuuri Euroopasse. Peagi jäävad Prantsusmaa ajaloolised rahvad oma kodumaal vähemusse. See õud on eestlastele tuttav. Demograafilises kriisis Vana-Euroopa loodab oma pensionärideriiki toita sissetoodava 80–100 miljoni aafriklase, araablase ja türklase tööjõuga, mis oleks paljurahvuselises ja sügavate kultuuritraditsioonidega Euroopas enesetapp. Rutiinsele tootvale lihttööle sisseveetud aafriklaste, araablaste ja türklaste ideoloogidel on täielik õigus loobuda „ühiste väärtuste" nimel peale sunnitud integratsioonist ning kehtestada oma rahvahulkade jaoks Euroopas oma ideoloogilis-religioosne kord. Analoogiline protsess toimus kunagi hedonistliku, ennast lõhki söönud Rooma riigiga, mis elujõuliste barbaritega ümber rahvastati. Aafrika ja Türgi migrantidel ei ole mitte mingisuguseid moraalseid ega majanduslikke kohustusi saksa ja prantsuse pensionäride rahafondide ülalpidamiseks.

Põlisrahvaste kadu

ja sulatamine ühtseks multikultuurseks tarbijamassiks on EPLi üks põhisuundumusi, et tekitada 5–6 keelepiirkonnaga ühisriik.

Pankrotistunud, kuue miljoni töötuga Saksa kantsleri ja Luksemburgi funktsionääri J.C.Junckeri silmis virvendab Karl Suure keisririik (800. a), mis oli ühtne mitmekeelne unitaarriik. Seda mudelit kutsutakse nn. Tuumik-Euroopa projektiks ja see peaks olema kõigile eeskujuks.

Rahvuslikkuse ja rassismi väljajuurimiseks on koloniaalminevikuga Prantsusmaa kuulutanud kõik alzheerlased, marokolased, senegallased, venelased, elsaslased, baskid jt ühtseks prantsuse rahvaks. Seega Eesti passiga ukrainlased, venelased, juudid, korealased, hiinlased jne on automaatselt kõik eestlased – ka siis, kui nad eesti keelt ei kõnele. Põlisrahvail ei tohi olla mitte mingeid kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid või demograafilisi eeliseid sissesõitnute ees. Veelgi enam – nt eestlaste laulu- ja tantsupeod ning rahvariietes uhkeldamine oleks pigem poliitiliselt ebakorrektne eristumine, mis võib solvata eestlastest juute või venelasi.

Kriitilistel ajaloomurrangutel lööb välja rahvuste spontaanne enesekaitserefleks, mis on eriti tugev slaavi rahvastel: poolakatel, tshehhidel, slovakkidel, serblastel. Nende ajusoppides viirastub saksakeelne Praha ja Bratislava, Brno (Brünn), Krakov (Krakau).

Euroopa põhiseaduse leping peaks rajanema ajalooliste rahvaste õigusel oma kodumaale, oma kultuuri kestvusele ja kaitsmisele, mis on ka Eesti Vabariigi põhiseaduse tähtsaim osa.

Just rahvuslus oli see jumalik ülev jõud ja Euroopa Põhiseaduse Lepingu surmavaenlane, mis tappis Euroopa Frankensteini Hollandis ja Prantsusmaal.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)