Tallinnas jäi toetus setodele nõrgaks

HEIMAR LENK,      09. veebruar 2005


Seto rahva nõue Vene-Eesti piirileppe edasi lükkamiseks pealinnas tuge ei saanud, kuid liikumisvabaduse laiendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise küsimuses lubasid paljud aidata.

Möödunud nädalal ka Tartus meelt avaldanud setod lahkusid Tallinna miitingult segaste muljetega. Mitmesajapealine pikett sisukate loosungitega läks korda, kuid jõuduandvat sõnumit kaasa ei saadud.
Telekanalite õhtustele uudistele olid autotransporditöötajate streik ja probleemid arstiabis märksa tähtsamad kui Põlvamaa piirilt pealinna saabunud. TV 3 lausa ironiseeris meeleavaldajate üle, kui näitas maas lebavaid transparente ja kommenteeris seda sõnadega, et loosungeid tehti rohkem, kui rahvast kokku saadi. Õnneks on TV reeglina samamoodi pilanud mitmeid teisi meeleavaldusi.
Ei saanud demonstreerijad jõudu ka riigikogulastelt, kes nõustusid küll Setomaa lõhestatusega, kuid piirilepingu vastu sõna ei võtnud. Ja ega väga saanudki, sest piirilepinguga tundub asi enam-vähem ühelpool olevat ja väikese rahvuskillu mure pärast ei tihka Euroopas enam keegi suud lahti teha.
Samas mõistetakse setode muret. Riigikogule, valitsusele ja presidendile tehtud avaldustele annaksid paljud oma allkirja.
"Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega ning kõik alates 1993. aastast toimunud Seto Kongressid on järjekindlalt pidanud lubamatuks setode põlise asuala lõhestamist riigipiiriga," kirjutavad setod oma avalduses.
Nad protesteerivad igasuguste katsete vastu muuta Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist piiri setode põliste asumisalade loovutamisega.
Nad ei ole nõus piiri panemisega keset Setomaad. Kui see vastu setode tahtmist siiski sünnib, siis nõuavad nad, et sellega koos lahendataks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste lepingutega setode vaba liikumine oma kodumaal, sotsiaalse kaitse küsimused ja varanduslikud nõuded ning muud elulised raskused ja inimlikud mured.
Viimane ongi see, milles väikerahvas poliitikuilt abi võib saada. Just selle vaba liikumise ja sotsiaalprobleemide lahendamise osas saavad nii Riigikogu saadikud kui välisministeerium setodele appi tulla. Selles osas saadakse kindlasti toetus ka Euroopas. Kuid vaevalt tuleb toetust rohkemale, milleks setod peavad piirilepingu allakirjutamise edasilükkamist. Selleks Eestis ega Euroopas praegu enam valmis ei olda.
Külma dušina mõjusid setodele aga peaminister Juhan Partsi sõnad 2. veebruaril Tartus, kus ta meeleavaldajate ees otse välja ütles, et piirileping tuleb ilma pikema jututa alla kirjutada ja arutada pole enam midagi, sest Venemaa tunnistab selles dokumendis Eesti iseseisvust. "See on avalik lepe, millega määratleme oma territooriumi, kus kehtib Eesti võim. Selle lepinguga Venemaa tunnistab seda asjaolu ja sellest lähtuvalt on Eesti valmis alla kirjutama piirilepingu ka praegu," ütles peaminister. Ükski teine esineja valitsusjuhi arvamust ei toetanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)