Nädala juubilar ANTS OIDERMAA 120

Ants Oidermaa on Pärnumaa mees, kes nägi ilmavalgust 2. detsembril (20. novembril vkj) 1891 Sauga vallas. Tema haridustee on igati korralik: 1912. aastal lõpetas Pärnu poeglastegümnaasiumi ning jätkas õpinguid Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vanade keelte osakonnas. Võimalik, et ta nägi enda tulevikku vanade kultuurkeelte vahendajana eesti keelde.

Kõik plaanid lõi segi Esimene maailmasõda. Sõja algul käis üle Tsaari-Venemaa patriotismilaine, mis ilmselt haaras ka Oidermaa kaasa. Igal juhul astus ta vabatahtlikult sõjaväkke, lõpetas sõjakooli ja võttis ohvitserina osa „suurest ilmasõjast", olles seal muuseas ka polgu gaasikomando ülemaks - amet, mis küllap nõudis tehnilist taiplikkust.

Revolutsiooniliste segaduste ajajärgul sõdis Oidermaa admiral Koltšaki vägede koosseisus Siberis ja Kaug-Idas Punaarmee vastu.

1920. aastal jõudis Oidermaa Eestisse tagasi. Proovis kätt ajakirjanikuna, olles tööl ajalehe „Kaja" juures. „Kaja" esindas poliitiliselt Põllumeestekogusid - aga just siia kuulus suur osa 1930. aastate juhttegelasi, kellele noor Oidermaa võis silma jääda.

1922. aastast siirdus tööle Välisministeeriumisse, oli seal informatsiooniosakonnas ning alustas siis diplomaatilist karjääri. Aastatel 1926-1927 oli ta kaheksa kuud Eesti asjur Leedus.

Kaunasesse sattus Oidermaa ilmsesti meestevahelise tüliga. Informatsiooniosakonda juhtis nimekas ajakirjanik Eduard Laaman, kelle esimene abielu lõppes kohtuprotsessi ja lahutusega. Viimasega oli aga Oidermaa otseselt seotud, sest peagi abiellus just tema Helmi Laamaniga.

Pöörde poliitikasse tegi Oidermaa 1927. aastal, mil temast sai Põllumeestekogude üleriikliku esinduse peasekretär ning aastast 1931 ühtlasi ka ajalehe „Kaja" peatoimetaja.

Märtsis 1934 viisid riigivanem Päts ja kindral Laidoner läbi riigipöörde, oktoobris saadeti parlament laiali. Algas nn vaikiv olek.

Ants Oidermaa kuulub „vaikiva oleku" peamiste arhitektide hulka. Temast sai septembris 1934 asutatud Valitsuse Informatsiooni- ja Propagandatalituse juhataja aasta hiljem, septembris 1935. Riikliku Propaganda Talitus allus otse peaministrile ning isegi Riigikontroll ei omanud ülevaadet asutuse eelarveraha kulutamisest.

1930. aastate teisel poolel selles asutuses töötanud Andrus Roolaht avaldas oma mälestused üleminekuajal, 1990. aastal. Ta kirjutas, et Oidermaa kabinet asus Toompea lossi parempoolse tiibhoone teisel korrusel ning see oli „suhteliselt päris väike tuba üsna tagasihoidliku sisustusega". Roolaht jätkas oma edukat karjääri ka Eesti NSV ajal ja oli ilmsesti seotud nii mõnegi Nõukogude julgeolekuasutusega, ent tema toodud propagandapealiku töökoha iseloomustus peaks olema õige.

Peagi sai Oidermaast sel ajal ainsa lubatud erakonna, Isamaaliidu peasekretär ja keskjuhatuse liige. Alates märtsist 1937 töötas Oidermaa ajalehe „Uus Eesti" peatoimetajana - see leht oli valitsusringkondade peamine häälekandja. Jaanuarist 1939 kuni 21. juunini 1940 oli Oidermaa valitsuse liige, propagandaminister.

Ants Oidermaa oli jõuline propagandamees. Talitus jagas teavet valitsusasutuste tegevuse kohta, aga korraldas ka kultuuripropagandat ning viis riiklikul toel läbi mitmesuguseid üldrahvalikke suurüritusi, spordimängusid jms. Nii talitusejuhina kui ka ministrina kutsus Oidermaa kokku ajalehtede peatoimetajad ning andis suuniseid, kuidas ning millise rõhuasetusega mõnda sise- või välispoliitilist sündmust tähistada. Samuti klaariti vaidlusküsimusi saatkondadega, kui nood olid Eesti välisministeeriumile avaldanud rahulolematust mõne ilmunud artikli osas.

21. juunil 1940 jälgis propagandaminister Oidermaa Toompeal sündmuste arengut, demonstrantide kogunemist lossi ette ning nende liikuma hakkamist Kadrioru poole. Ülaltsiteeritud Andrus Roolahti mälestuste järgi öelnud alati külmavereline minister: „Poisid, asjad on p...s! See on lõpp!"

Tal oli õigus.

1940. aasta juunipöörde järel sai Oidermaast metsatööline. Edasise kohta on rida erinevaid andmeid: ta arreteeriti kas Tallinnas 9. detsembril 1940 või samal päeval Aegviidus, kus olevat end varjanud.

Ants Oidermaa mõisteti 2. juulil 1941 surma. Järgneva kohta on teatmeteostes jällegi suured lahknevused: kas viidi NSV Liidu tagalasse või hukati juba Tallinnas? Kui viidi NSV Liidu tagalasse, võis jääda teel kadunuks. Igal juhul olevat NKVD teda hiljem otsinud, ent türmidest ja vangilaagritest Ants Oidermaad enam ei leitud.

KÜLLO ARJAKAS

Jaga |