Maapäeva pidulik 100. aastapäev

„Maanõukogu otsus kuulutada end kõrgema võimu kandjaks Eestis oli esimene Eesti rahva riikliku enesemääramise akt ja pani aluse vabariigi väljakuulutamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas. „Eesti lipu heiskamisega saame nüüd, sada aastat hiljem, tähistada sündmust, mida on peetud ka iseseisva Eesti riigi asutamisaktiks. Esimese maailmasõja lõpu eel ning seoses võimupöördega Venemaal avanes Eesti rahval ajalooline võimalus iseseisva riigi loomiseks. Tegu on märgilise pöördepunktiga meie ajaloos,“ märkis Ratas.

12. aprillil 1917 ühendati vastavalt Venemaa Ajutise Valitsuse määrusele senise Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad Eestimaa kubermanguga. Nii said eestlased autonoomse rahvuskubermangu ning üldjoontes kujunes välja meile tuttav Eesti kontuur. Selle määrusega seati sisse ka rahvuskubermangu maakondade ja linnade esindajatest koosnev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk lühemalt – Maapäev. See oli esimene eestlaste poolt demokraatlikult valitud ülemaaline esinduskogu, millele hiljem langes osaks tähtsaimate otsuste vastuvõtmine teel Eesti riiklikule iseseisvusele.

Maapäeva tähtsus

Esimest korda tuli Maanõukogu (Maapäev) kokku Toompea lossis 14. juulil 1917. Mõni kuu hiljem, 28. novembril toimunud Maanõukogu ajaloolisel istungil otsustati, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maanõukogu. Edasiseks tegevuseks anti volitused selle vanematekogule.

Pärastlõunal kogunes enamlaste kutsel Toompea lossiplatsile hulgaliselt töölisi ja soldateid, kes nõudsid Maanõukogu kohest laialisaatmist.

Maanõukogu (Maapäev) kuulutas end 28. novembril ka kõrgeimaks võimuks Eestis. Seda otsust on vahel peetud koguni riikluse asutamisaktiks. Igal juhul avas see tee Eesti Vabariigi sünnile, mis kuulutati välja Eesti Päästekomitee manifestiga 24. veebruaril 1918. Maanõukogu juhtimisel võeti eestlaste kätte kohalik haldusvõim, kuulutati välja iseseisvus ning organiseeriti iseseisvuse kaitset Vabadussõja perioodil.

Maapäev, mis tegutses Asutava Kogu kokkutulemiseni 23. aprillil 1919, oli Eesti alal esimene parlamendilaadne rahvaesindus.

Noorte Maapäev

Maapäeva riikliku otsuse 100. aastapäeva puhul heiskasid Noorte Maapäeva saadikud eile Pika Hermanni torni pidulikult riigilipu. Noorte Maapäev valiti 106-liikmelisena. Koosseis on välja arvutatud saja aasta taguse skeemi ja praeguste rahvastikuarvude põhjal. Noorte Maapäeva valiti esindajaid kõikidest Eesti maakondadest ja linnadest.

Riigikogu ja Noorte Maapäeva saadikud pidasid Riigikogu saalis piduliku istungi. Seal istusid üheskoos nii Riigikogu kui ka Noorte Maapäeva saadikud ja valitsuse liikmed. Kõne pidas Riigikogu esimees ja EV100 Noorte Maapäeva patroon Eiki Nestor. Tervitussõnad ütles president Kersti Kaljulaid.

Istungi olulisemaks osaks oli Noorte Maapäeva koostatud Eestimaa Noorte Manifesti ettekandmine ja üleandmine Riigikogule. Manifest kajastab tänapäeva noorte mõtteid Eestist ja selle tulevikust. Seda nii hariduse, keskkonna, ühiskonna kui ka integratsiooni jt noortele olulistel teemadel.

Istungil mängiti ette katkend Indrek Hirve ja Hardi Volmeri dokumentaalsest telelavastusest „Oma Maapäev“ ning esines noorte segakoor Vox Populi.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

[fotoallkiri]     Noorte Maapäeva saadikud heiskasid eile hommikul pidulikult riigilipu Pika Hermanni torni.

Jaga |