Valitsus politiseerib maavanemad

RAMON LOIK,      03. märts 2004


Nädal Toompeal

Kolmapäev, 25. veebruar
Keskerakondlased esitasid majandusminister Atonenile arupärimise elektrihinna tõusu ja selle kompenseerimise kohta.
Keskfraktsioon avaldas nördimust koalitsiooni põhimõttelageduse üle, kelle tegevusetuse või vastuseisu tõttu on takerdunud alaealiste baarikeeldu sätestava eelnõu menetlemine. "Varsti pea aasta jooksul ei ole valitsus astunud ühtegi reaalset sammu, millel võiks olla laste ja noorte alkoholitarbimist puudutavaid hoiakuid muutev või muutusi toetav mõju. Seda vaatamata üha kurvemaks muutuvale statistikale. Kiideldakse hoopis sellega, palju laekub rohkem alkoholiaktsiisi. Tegemist on kõige küünilisema turundusega, millest mitte arusaamine on juba iseenesest kuritegelik," kommenteeris Evelyn Sepp.
Koalitsioon surus läbi seaduse maavanemate määramiseks konkursi korras. "Seaduse menetlemine, nii nagu see siin saalis on toimunud, on kõige parem näide veelahkmest poliitilise retoorika ja tegelikkuse vahel. Hirmus kiire on saada maavanemaid enda käepikenduseks. Rääkida kaunikõneliselt, et me nüüd maavanemate puhul teeme konkursi ja leiame parimatest paremad - keda me petame?" avaldas Keskerakonna rahulolematust Siiri Oviir.
Keskfraktsioon tegi ettepaneku mitte lõpetada valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu esimest lugemist, kuna tegemist on nii õigustehniliselt kui ka sisuliselt veel väga ebaküpse paberiga, mis ei taga euroopalike väärtustega kooskõlas olevat töötajate kaitset tööandjate võimaliku omavoli eest. "Töötajate vallandamine muutuks valitsuse plaani järgi tunduvalt lihtsamaks. Kuidas muidu suhtuda ähmastesse sätetesse, et töökoha ülesütlemise aluseks võivad olla näiteks töötaja sobimatud isikuomadused või mõni "puuduolev" paber?! See tähendab, et nägu ei meeldi ja ongi piisav vallandamise põhjus olemas," märkis Keskfraktsiooni nimel kõnelnud Marika Tuus.

Neljapäev, 26. veebruar
Keskfraktsiooni liikmed esitasid järjekordse arupärimise minister Atonenile, saamaks selget ülevaadet saartevahelise laevaliikluse jätkumise kohta. Arupärijaid huvitab, kas laevaliinide taasriigistamine on valitsuse uus poliitika ja kuivõrd on see kooskõlas Reformierakonna vaba turumajandust kaitsvate põhimõtetega. Keskerakondlastele jääb arusaamatuks, miks ei ole minister välja kuulutanud uut riigihanget, nagu seadused ette näevad. Ministril tuleb samuti selgitada, kas vastavad rahalised kulutused on riigieelarvesse üleüldse planeeritud.
Koalitsioon hoidis oma stiili ja kukutas esimesel lugemisel läbi opositsiooni ühiselt algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu, mis sätestanuks, et lisaks valla- või linnaeelarvetele toimub lasteasutuste rahastamine ka riigieelarvest. Valitsuse poolt eelmise aasta lõpus läbi surutud seadus sätestab lapsevanematele täiendava kohustuse maksta iga lasteaias käiva lapse kohta järgmisel aastal 590 krooni kuus lasteaedade kulude katmiseks. Kahe lasteaias käiva lapse kohta teeks see noorele perekonnale lisakulu juba 1200 krooni kuus, mis toob kaasa paljude noorte perede laste kõrvalejäämise alusharidusest ja kooliküpsuse saavutamisest. Opositsiooni esitatud eelnõu oleks sätestanud, et vanemate poolt kaetav osa ei või ühe lapse kohta ületada 300 krooni kuus.
"Me ei tohi asetada lasteaiaõpetajate palgafondi vaid omavalitsuste õlgadele. Lasteaiaõpetajal on täna oluliselt uus roll ning seetõttu peame olema valmis nende tööd riiklikul tasemel tunnustama. Väga paljudes väiksemates omavalitsustes teenib lasteaiaõpetaja vaid miinimumpalka või koguni alla selle. Andkem lasteaiaõpetajatele tagasi nende väärikus ja osutagem lugupidamist nende raske töö suhtes!" rõhutas eelnõu kaitsnud Mailis Reps.

Head soovid
"Soovin valitsuskoalitsioonile edu selle teatrietenduse lavastamisel, mille nimi on maavanemate avalikud konkursid. Küllap kogu Eesti avalikkus näeb, kes need konkursid võidavad. Maavanem ja tema määramine muutub palaganiks."
Eiki Nestor
Riigikogu kõnepuldist

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)