Kas panna minema või minna panema?

Raimond Pähn,      15. september 2004


Lugupeetud Ralf R. Parve!
Kommenteeriksin Teie kriitilist artiklit "Eesti Televisioonist Ateena täistegemisi ja väljaheiteid jälgides", mis ilmus Kesknädalas 1. septembril.
Ka mina jälgisin augustikuul televiisori taga olümpiamänge ja elasin nendele suure huviga kaasa. Siiski jään eriarvamusele Teie mainitud nn "niru keelekasutuse" suhtes. Olen täielikult seda meelt, et eesti keelt kasutataks korrektselt ja õigesti. Püüan seda teha ka ise, kuid paratamatult lipsab keelepruugis mõnikord välja kas poolikult väljendatud mõte, ebaõige lausekooslus või mõni muu aps.
Reporterid, kes olümpiamänge kommenteerisid, olid minu teada noored inimesed. Tänapäeval on noorte keelepruuk võrdlemisi rikutud, see pole kellelegi saladus. Ka need noored inimesed, kes olid kommentaatoriteks, suhtlevad ju väga palju teiste noortega ja eks neilegi sealt mõni pahe külge hakkab. Teiseks on reporteritel võrdlemisi kiire – neil on vaja lühikese ajavahemiku vältel väga palju öelda. Imestasin niigi, et nad suudavad sedavõrd kiiresti ennast võrdlemisi selgelt väljendada. Neil pole ju aega mõelda, kuidas seda või teist lauset keeleliselt õigesti ja korrektselt ütelda. Kui nad seda teha püüaksid või ennast mõne ebaõige väljendi juures parandama hakkaksid, siis oleks see jutt palju kordi "nirum". Igatahes minule oli küll kõik arusaadav.
Arusaamatuks jäävad tihti küll mõned kirjasaatjad, kes kasutavad võõrsõnu, mis on enamikule tundmatud, näiteks panoptikum, pulleritslik, hennostelik jne. Väga paljudes kirjaveergudes on jällegi nii pikad laused, et mitte kuidagi ei suuda lause algust meelde jätta, et lauset lõpuni lugedes aru saada, mida öelda tahetakse. Kui telesaateid vaatavad sajad tuhanded, siis ajalehti loevad sama paljud ja seal on õigekeelsusel veelgi suurem roll, sest lugedes võetakse ehk rohkem omaks kui kuulates.
Kokkuvõtteks võiks küsida, et kust neid reportereid tuleks leida, kui eesti keel on juba mitme põlvkonna kestel väärastunud ja rikutud. Oleks ehk tarvis moodustada erikoolid, sest tavakoolides praktilisele keelekasutusele ju erilist rõhku ei panda. Seni aga oleme rahul nendega, kes meil on, ja avaldame neile pigem kiitust kui sapist kriitikat mõne tühise vääratuse puhul.
Härra Ralf R. Parve! Teil oli vist aega seda artiklit kirjutades rohkem kui kommentaatoritel seal Ateenas mikrofonide taga. Miks Te siis kirjutate, et keegi Somaali juurtega jooksumees sai pärast stardipauku "lõikama panna". Tekib samuti küsimus, et keda või mida ta lõikama panna sai? Ja millega, kas noaga, kääridega või hoopis saega? Minu arvates sai ta pärast stardipauku jooksma hakata. Ekslikud oleme ju kõik. Ehk on minulgi mõned vääratused õigekeelsuses, palun andestage!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)