Trumbid on Keskerakonna käes

ANDRUS VILLEM,      15. detsember 2004


TOOMPEAL ON kõik sassis nagu puder ja kapsad. Iga-aastane Riigikogu tippüritus riigieelarve käsitlemine, on käes, aga mis saab edasi, ei tea keegi. Väliselt polegi asi hull, kui välja arvata see, et aeg-ajalt heidavad valitsuserakonnad mõttelisele valitsusplatsile vaenukinda. Isegi täpselt teadmata, miks.
Ometi on närvilisus ilmne ja kindlasti ei saa olukord samasugusena edasi kesta. On arvatud, et praeguse koalitsiooni aeg on läbi. Seda tunnetavad ka kõik kolm kehtiva lepingu osalist. Oodatakse, et miski päästaks. Aga selleks on vaja usku. Usk helgesse tulevikku kolmikul kahjuks puudub ja seetõttu sagenevad järjest tõmblused.
Reformierakond peaks ennast kõige kindlamalt tundma. Nende reiting on püsinud kõrge, kuid ühiskonna suundumine poliitilise maastiku keskosa poole võtab neilt ära mitu olulist relva.

ORAVAD RISKIVAD sotsiaalvaldkonnas suuri lubadusi jagades oma püsivalijate, aga ka võimalike teiste toetajate kaotamisega. Reformierakonna sotsiaalselt tundlikum osa, näiteks Uno Mereste ja Valve Kirsipuu, on saadetud pensionile ja jutud sotsiaalsusest mõjuvad nii stampkundedele kui võimalikele toetajatele ebausutavalt.
Rahvaliit vajab tõsist analüüsi, et saada tagasi oma endine kuvand põllumajanduslähedasest ja rahvuslikust erakonnast. Selleks ei piisa esimehe muhedast jutust, vaid tuleb astuda valijaile arusaadavaid samme. Eelmise aasta selja sirgeks ajamine ja üksikisiku tulumaksu langetamise peatamine oli tollase populaarsuse alus. See on viimase poolaasta tegevusega maha mängitud.
Raskeim on valitsuse juhtpartei Res Publica olukord. Peaministri erakond peab kandma oma tegevuse taaka ja teda nuheldakse ka tema kaaslaste pattude eest. Valimiskünnisega maadeldes on mõistlikke samme raske planeerida. Pigem võimatu. Eesti poliitikas on sellesarnaseid juhtumeid juba esinenud ja need on alati lõppenud peaministri vahetusega.

RES PUBLICA puhul on peaministri vahetus suure tõenäosusega partei lagunemise algus. Suurepärase projektina käivitatud poliitiline organisatsioon võib sulada kiiremini kui lumi kevadel. Seega võib marksismi klassikuid tsiteerimata nentida, et käes on olukord, millega pole rahul keegi. Nüüd on aeg astuda lavale uutel muutujatel. Soovivad seda teised erakonnad või mitte, aga trumbid on Keskerakonna peos. Isegi peale kevadist pungumist on ta üks mõjukamaid parlamendiparteisid. Ja hetkel on ta unikaalses olukorras.

Pole vaja ninasarviku kombel trampida, vaid boa moodi varitseda. Arengukäike on mitu. Kui vaatleme neist tõenäolisemaid, siis esikohal on alalhoidlik stsenaarium. RRR-i liit võtab üksteist kergelt puksides vastu riigieelarve, mille käigus Reformierakond saab üksikisiku tulumaksu kahe protsendi võrra vähendatud. Ka osaline peamise valimislubaduse täitmine annab vabad käed uueks koalitsiooniks. Keskerakond saab peaministri koha. Sellise arengu puhul võib koalitsioonist välja jääda Rahvaliit.
Läbirääkimised uue koalitsiooni loomiseks on võimalikud nelja erakonna vahel. Sotsiaaldemokraadid ja Isamaaliit arvesse ei tule, sest nende esindatus Riigikogus on liiga väike.

VIIMASEL JUHUL on võimalik väljajääja Reformierakond, sest ta on mänginud kõigi teiste parteide usaldusega. Poliitikutel see loomulikult ei unune. Alles hiljuti täieliku kaotajana tundunud Keskerakonnal pole vajagi muud teha, kui rikkaid peiusid oodata ja lõpuks nende hulgast valida.

Sakala 8. detsember. Avaldame lühendatult

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)