Lubatavus ja mittelubatavus

Majanduspoliitika professor Jüri Sepp leiab aga, et kui inimese haridussüsteemi tagasi toomise kulu ületab haridusest saadava tulu, pole mõtet sellega tegelda. Samuti kahjustaks vähemvõimekate järeleaitamine majandusteoreetiliselt võimekamate huve, arvab professor. Ma siis nüüd küsin: mis saab neist vähemvõimekatest, kelle harimine ei pruugi ära tasuda? Isegi Soome koristajaks ei saa eelneva töökogemuseta. Kas on meil õppeasutust, mis valmistaks ette koristajaid? N. Liidu ajal mina oma eestiaegse 6-klassilise haridusega tulin küll toime nii mitmelgi töökohal.

N. Liidus oli plaanimajandus - riik teadis, millist tööjõudu vajatakse, ja sellist tööjõudu siis valmistatigi ette. Täna on lootus peamiselt välisinvestoritel: kes tuleb, kas tuleb, millist tööjõudu vajab? Neile luuakse üha enam soodsaid tingimusi nii maksude maksmises/mittemaksmises kui ka tehakse seadusi, kus töövõtjal oleks ikka vähem õigusi. Kui palju see meile tulu toob? Koolitame arste, ohvitsere jpm, loomata neile vajalikke töötingimusi. Nemad aga valivad uue töökoha või lahkuvad riigist, ning suured koolitussummad ongi tuulde lennanud. Tundub, et tänased seadusetegijad lausa naudivad oma hetkepositsiooni, aga mis edasi saab, see neisse ei puutu.

Raadiost kuulsin, et tuli keegi meid õpetama, kuidas tulla toime õpilastega, kes koolitunnis panevad jalad lauale ega võta tunnist osa. Tuli ta ikka sealt, eeskujulikust Läänest. Kas mitte sealt aga ei tulnud ka see liberaalne suhtumine koolikorda, et õpetajal pole enam õigust õpilast korrale kutsuda? Korrale mitteallumine saab nüüd alguse juba lasteaiast.

Olen kohanud (küllap olete teiegi!) ülbitsevaid, lärmakaid ja ebaviisakate väljaütlemistega noorukeid. Kui keegi julgekski neid manitseda või noomida, siis tead, mis vastu saad... Minu noorpõlves käitusime küll teisiti.

Küsimuseks aga jääb ikkagi: mis saab neist vähemvõimekatest ehk "vähemkasulikest", milline tuleb nende tulevik?

Veel ühest koolihädast. Ei minul ega mu lastel, kelle koolitee oli oluliselt pikem, ei tulnud kohata koolikiusamist. Juba lapsepõlvest oli selge, kus on lubatavuse ja mittelubatavuse piir. Nüüd nägin hiljuti telerist seika, kuidas bussijuht tagus jalaga bussipõrandal istuvat inimest. Juba lapsepõlvest tehti meile selgeks, et isegi looma löömine jalaga on ebainimlik.

LINDA AVIK, Riisipere, Harjumaa

Toimetuselt: Igal aastal aprillis leiab aset üleilmne hariduskampaania. Vähemalt 120 riigis toimuv kampaania on aeg, mil lapsed, õpetajad, lapsevanemad üle maailma ühinevad ja nõuavad üheskoos tasuta kohustusliku hariduse tagamist kõigile. Kampaania tutvustab juurdepääsu haridusele kui inimõigusele. Tegeleb aktiivselt avalikkuse teadlikkuse tõstmisega, et valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid suudaksid täita antud lubadused - tagada kõigile maailma lastele tasuta juurdepääs haridusele.

Jaga |