Aitäh, inimesed!

TIINA Sarust tuleb meelde esimesena. Uskumatu töövõime ja andumusega tegutseja! Enne Riigikogu valimisi käis ta läbi vähemalt sajast perest, jagas Keskerakonna valimismaterjale, selgitas seisukohti. Tiinal pole autot, kõik käigud suures vallas tegi jala. Külmetas, sai kopsupõletiku, aga kas meil õnnestus teda manitseda hoogu maha võtma? Kus sa sellega! Ja kui just sel ajal said vallas inimesed tulekahju läbi kannatada, oli Tiina see, kes neile abi andmist korraldas.

KOIT, kes on lihashaige ja liikumisvõimetu, elab Võrus. Jalad ei liigu, aga mõte töötab vilkalt. Arvuti on tema aken maailma ja töövahend, nagu ka telefon. Koit on peensusteni kursis Võru puuetega inimeste muredega ja püüab aidata neid jõudumööda lahendada. Toob probleemid ajakirjanike ette, selgitab olukordi rahvasaadikutele, kaitseb kiusatuid ning nõuab õigust ja õiglust. Mõnikord õnnestubki, ja need on Koidule õnnepäevad! Koit näitab, et inimeste heaks saab midagi teha isegi voodisse aheldatuna.

VÄINO on läbi raskuste ja kriiside suutnud käigus hoida oma jalatsivabriku, mis annab Võrus tööd kümnetele inimestele. Veel suurem on ta ühiskondlik töö. Saaluse elanikuna võitleb ta tuliselt Haanja looduspargi elanike õiguse eest oma maad ja metsa kasutada; püüab arendada turismitalu; tasakaaluka ja targa mehena suudab selgitada kohalikele inimesele ka keerulisi majandus- ja poliitikaprobleeme. Ta leiab ka erakonda uusi erksalt mõtlevaid inimesi.

KARIN on Rõuge omamoodi maskott, tuntud juba terves Eestis kui kõige pikaealisem tegevsportlane ja mitmekümnekordne veteranide maailmameister suusatamises. Aga veel rohkem hinnatakse Rõuges seda, et Karin on pika elu jooksul ujuma õpetanud sadu kohalikke lapsi, õhutanud neid sportima ja toonud nad rahvatantsu juurde. Karin on ergas nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Igal kohtumisel tuleb ka minul talle aru anda, miks Keskerakond tegi nii või teisiti, mida toob kaasa üks või teine seadusemuudatus, mida teha, et elu Eestis inimlikumaks muutuks.

NADESTA Võrust on mu koolikaaslane töölisnoorte keskkoolist ja juba aastaid mõttekaaslane erakonnas. Nadesta on kursis päevasündmuste ja poliitikaeluga. Loeb läbi lehed, kuulab raadiost ja vaatab telerist arutelusaateid ja helistab siis ning teatab oma arvamuse. Põhjendatud ja loogilise. Rahvapoliitik - nii vist võiks teda nimetada. Nadesta on hinnatud, aga ka kardetud - ta ei hoia oma arvamust vaka all: kui on midagi kritiseerida, siis ka kritiseerib, teravalt ja täpselt. Ja kui kiidab, siis südamest!

Need inimesed pole seatud pingeritta. Sest Keskerakonnas on selliseid inimesi sadu, tegelikult juba tuhandeid! Need on inimesed, kelle kohta käivad suurepäraselt ajakirjaniku ja poliitiku, omaaegse Rahvusliku Keskerakonna juhi Jaan Tõnissoni sõnad:

"Sooja annavad ikka alles need, kes ise suudavad kuumaks minna. Vähemalt suuremail silmapilkel. Kes ikka mitte ainult asja otsas ei ratsuta, vaid ise võivad ka asjasse ära uppuda. Kes suudavad anduda. Isegi täielikult anduda.

Kes tahab tõsiselt aru saada elust ja inimestest; nende kirgedest; nende rõõmudest ja valudest; nende otsimistest, kannatustest, kaotustest, võitudest; nende meeleheitest ja julgusest; nende kartustest ja lootustest; nende püüetest ja tegudest; nende võitlustest, võitluse sihtidest; inimeste paleustest ja aadetest, - sellel peab tuld jätkuma hinges. Kirge. Jõudu. Tahtevõimu. Et alla tungida elu sügavustesse. Üles tõusta kõrgustele. Teed leida inimese hinge salajamaisse urgastesse."

Aitäh, meie inimesed, et olete just sellised! Ja et vaatamata kõigile üleelamistele olete jäänud truuks Keskerakonna südametuksele. Tänu teile olemegi üks tõeline RAHVAERAKOND.

TOIVO TOOTSEN, kirjamees

Jaga |