Eestlaste valimisliit ja venelaste trobikond

URMI REINDE,      27. juuli 2005


"Trobikond vene parteisid ja Eesti marginaaljõude on sügiseste kohalike valimiste eel liitumas ühtseks valimisnimekirjaks, nõudes tallinlastele «reaalset kakskeelsust,» vahendab 19. juuli Eesti Päevaleht.

Filoloogilisest aspektist paelub siin tähelepanu väljend trobikond. Kui osa nn isamaalisi jõude võitles palehigis valimisliitude poolt, siis nüüd näeme, et see võitlus on päädinud taas isamaalaste ja endiste internatside huvide kattumisega. Vanad eestlased ütleksid siinkohal: saite, mis tahtsite.

Valimisliitude poolt ja vastu
Terve sügise ja talve käis kõva sõnakaklus Riigikogu ja õiguskantsleri vahel. Lõpuks jõuti riigikohtuni. Rahvaesinduskogu enesekindlamad erakonnad Res Publica, Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit hääletasid üsna üksmeelselt (välja arvatud rahvaliitlane Jaak Allik) valimisliitude kui oma aja äraelanute vastu. Väiksemad vennad Isamaaliit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja toona parteitud sotsiaalliberaalid hääletasid valimisliitude poolt.
Vaidlus algas mäletatavasti 2002. aastal, mil riigikohus tunnistas õiguskantsleri taotluse järel kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse põhiseadusevastaseks osas, mis ei võimaldanud kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
Tollane riigikogu otsustas 2002. aasta valimistel valimisliidud lubada, ent seadustas samas, et järgmistel valimistel 2005. aastal on valimisliidud keelatud.
Detsembris 2004 seisis Riigikogu ees õiguskantsler Jõks, kelle sõnum oli ühene: valimisliitude keelustamine on demokraatia põhimõtte vastane. Jõks ütles, et kui rahvasaadikud tema ettepanekut ei toeta, peab vaidluse lahendama riigikohus.
Õiguskantsler sekkus valimisliitude seadustamise küsimusse pärast seda, kui Riigikogu hääletas 25. novembril menetlusest välja Isamaaliidu algatatud eelnõu valimisliitude lubamiseks kohalikel valimistel. Suuremad parteid soovisid erakondliku maastiku korrastamist ja poliitilise vastutuse tõstmist. Kahjuks see nii (veel) ei läinud.

Debatis suruti parteid vastu seina
Avalikkuse ette jõudsid erinevad arvamused valimisliitude poolt ja vastu. Rein Veidemann on temalikul emotsionaalsel moel liitude pooldaja (ja seega parteide vastane???). Ta kirjutab 16. detsembri Postimehes: "....Riigikogu oleks pidanud näitama just suuremeelsust, seda, et seadusandja ise on huvitatud oma kandepinna ja seega ka legitiimsuse laiendamisest. Aga võta näpust. Käivitus hoopis kollektiivne enesekaitserefleks, mis toimib vaid ühel režiimil: oma ja võõras. Õiguskantsler osutus mõistagi võõraks sissetungijaks ja ta tõrjuti sajatustega tagasi." Veidemann kasutab koguni võrdlust Taaveti ja Koljatiga, kus pisike Taavet (=Jõks) pidi heitlema koletu Koljatiga (=Riigikogu).
Valimisliitude toetuseks võtab sõna mitu Postimehe kirjasaatjat. Heiki Kortspärn: "Eesti valijad pole rahul mitte ühegi parteiga ja see on tugev argument valimisliitude seadustamiseks." Kui eesti valijad pole rahul mitte ühegi parteiga, siis mis keelab eesti valijatel pahasid parteisid paremaks muutmast iseenda osalusega nendes? Ja veel – kuna enamarenenud riike juhitakse läbi parteide, siis kas pole ka riiki ennast vaja? Niisugused järeldused aga "eesti valijale" ei meeldi
Vasakparteilane Malle Salupere arvab, et valimisliidud leevendavad võõrandumist: "Suurparteide demagoogia saatel tahetakse välistada suurema osa kohtadel tuntud ja lugupeetud inimeste kandideerimist volikogudesse." Miks ei võiks lugupeetud inimesed kohtadel volikogudesse pürgida üksikkandidaatidena, kui nad nii tublid on ja kui neile ükski eesti partei ei sobi?
12. jaanuari Postimehes kirjutab reformist Kalev Kukk, et poliitikavälist poliitikat pole olemas ja seetõttu ei lahenda valimisliitude lubamine ühtegi probleemi. Ka tema hinnangul tuleks pigem kaaluda isikuvalimiste korraldamist väikestes omavalitsustes.
Aprillis tunnistas Riigikohus valmisliite keelava seaduse kehtetuks. Riigikogu ja selle põhiseaduskomisjon said lüüa, vähemalt kuni ülejärgmiste valimisteni. Komisjoni hinnangul puuduks kodanikeliitudel mandaat kõikide kohaliku elu küsimuste otsustamiseks. Erakond on põhiseaduses ette nähtud demokraatia element ja valimisliit pole selle sisuline alternatiiv, leidis komisjon.
Eelmine justiitsminister Ken-Marti Vaher kaitses Riigikohtus valimisliitude keelustamist väitega, et riigil saab olla ainult üks tegelik võimukese – riigivõim. 18 riigikohtunikku arvas teisiti. Seekord.
Siit küsimus. Kui kodanikeliitudel puudub mandaat lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, siis kas just valimisliit pole mitte põhiseaduse vastane?

Valimisliidud tõid varjust välja internatside liidrid
Isamaaliidu algatatud eelnõu valimisliitude lubamiseks on tänaseks toonud valimiseelsesse poliitikamelusse endiste intrite juhid Vladimir Lebedevi ja Sergei Petinovi, kes kunagi Toompea lossis Eesti iseseisvumise vastu näljastreikisid.
Nad on algatanud koostöömemorandumi, mis liidaks enamiku unustusehõlmas viibivaid parteisid ja liikumisi. Nii moodustuks uus poliitjõud ehk siis valimisliit, mille eest paljud eesti isamaaliitlased , sotsiaal-demokraadid ja -liberaalid terve talve nii palavalt võitlesid. Ühinema oodatakse Eestimaa Ühendatud Rahvaparteid, Vene Erakonda Eestis, Eestis asuvate Venemaa kaasmaalaste ühenduste liitu ja Vene kodanike ühendust Eestis. Seda viimast juhibki iseseisvusvastane ülemnõukogu saadik Vladimir Lebedev.
Nende kõrval on koostööpakkumise saanud ka eesti ühendused Kristlik Rahvapartei, Eesti Vasakpartei, Eesti Vabadusliikumine ja Vedurimeeste Ametiühing. Kogu liikumist koordineerib väidetavalt omaaegne töökollektiivide ühendnõukogu mees Sergei Petinov.
Keskerakonna peasekretär Kadri Must ütles ühes intervjuus meediale, et tegijad vene poliitikud on juba ühinenud parlamendis esindatud erakondadega ja neil on kõik võimalused probleemide lahendamiseks Eesti poliitika sees ka ilma kokkuklopsitud liitudeta. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar aga oma mälestusteraamatus "Peaminister" meenutab korduvalt, kuidas aastail 1989-1992 leidsid tollane Isamaa ja Interrinne pidevalt teineteist ennastunustavas võitluses Rahvarinde vastu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)